Ansambel Küberstuudio

Eesti kultuurimaastikul tähelepanuväärse koha leidnud Küberstuudio on multidistsiplinaarne ansambel, mis on keskendunud tänapäeva heliloojate – nii eesti kui ka välisautorite, viimastest eriti uue muusika instituudi IRCAMiga seotud heliloojate – loomingu esitamisele. Seejuures on läbivaks teljeks kujunenud eesti heliloojatelt tellitud uudisteoste esmaettekanded, kus kesksel kohal on flööt ja elektroonika. Ansambli loominguliseks põhiideeks on multimeedia, akustilise ja elektroakustilise muusika sünteesimine teiste kunstivaldkondadega, tekitades sel viisil uusi keskkondi, milles erinevad väljendusvahendid üksteist täiendavad ja toetavad. Nii on Küberstuudio projektidesse olnud kaasatud valgus, video, maalikunst, tants, film, kirjandus jm. Ansambli kunstiline juht Monika Mattiesen: "Pea iga tänapäeva loovisik, olgu ta helilooja, interpreet või kunstnik, kasutab loomeprotsessiks erinevaid tehnoloogilisi vahendeid. Akustilise heli sidumine elektroonilisega ning visuaalse sidumine interaktiivse heli ja liikumisega on inspireerinud heliloojaid, muusikuid, tantsijaid, teatraale ja kunstnikke. Küberstuudio on keskkond nende võimaluste teostamiseks.".

Küberstuudio kasvas välja flötist Monika Mattieseni soolokontsertidest, mille ettevalmistamisel oli oluline osa esitatavate teoste suhestamisel ümbritseva ruumiga nii akustilises kui ka visuaalses plaanis. Esimene elektroakustilise muusika kontsert leidis aset 2000. aastal flöödifestivali Flutish Kingdom raames. Alates sellest kontserdist on Mattieseni ansamblipartneriteks ajapikku saanud valgus- ja videokunstnikud, dramaturgid, tantsijad, näitlejad ja elektronmuusika spetsialistid. 

Ansambli kavade ettevalmistamine on omamoodi võrreldav komponeerimisprotsessiga, mille lähtematerjaliks on heliloojate looming. Tihti valmivad kavad tihedas koostöös helilooja endaga. Kaheksa aasta jooksul on publikuni jõudnud mitmed huvitavad, kohati rõhutatult ambitsioonikad multimeediaetendused, sh "Dialog/No Dialog" (2001), "Lendajad" (2005), "Eesti fantaasia" (2005), "Lichtwerke" (2005), "Long Tide" (2006, 2008), "Pärast puudutust" (2007). Välisautorite loomingust on ansambel esitanud teoseid paljudelt uue muusika juhtheliloojatelt, näiteks John Cage, Pierre Jodlowski, Kaija Saariaho, Philippe Manoury, Karlheinz Stockhausen, Brian Eno jpt.

Esmaettekannetena on kõlanud arvukad eesti heliloojate uudisteosed, millest võiks nimetada järgmisi autoreid ja kompositsioone: Märt-Matis Lill ("Tuletäpid pimeduses" 2003/2004, "Etnofutursitlikud etüüdid" 2001), Margo Kõlar ("Tokaata ja ämbient" 2003), Toivo Tulev ("Teine kallas, vaikuses hommikune vihm" 2003,  "velum, aftertouch" 2007), Timo Steiner ("Lugu, mis muutus liblikaks" 2004, "Kontsert tantsivale flöödile" 2007), Helena Tulve ("Lendajad" 2005),  Mart Siimer ("Kadunud sõna 2" 2005), Jüri Reinvere ("Long Tide" 2006), Tõnis Kaumann ("Montes Gelboe" 2007) ning samuti Mattiesen ise ("Mandragora" 2004). Küberstuudio koostööpartnerite hulgas olnud veel Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits ja Mirjam Tally.

Küberstuudio on koondanud enda alla üsna püsiva tuumikuga liikmeskonna, kuhu kuuluvad lisaks Monika Mattiesenile veel kontsertide tehnilise külje eest vastutavad Margo Kõlar ja Hans-Gunter Lock, tšellist Aare Tammesalu, pianist Martti Raide, näitleja, lavastaja ja muusik Ardo Ran Varres ning valguskunstnik Airi Eras. Vastavalt uutele ideedele ja teostele kunstnike kollektiiv mõistagi varieerub. Ansambliga on koostööd teinud vokaalansambel Vox Clamantis, Weekend Guitar Trio, dirigendid Tõnu Kaljuste, Erki Pehk, filmistuudio Rühm+0, valgus- ja videokunstnikud Kaido Mikk, Ivika Kivi, Meelis Salujärv, Ene-Liis Semper ja Jaan Toomik, filmi-, kostüümi- ja teatrikunstnik Mare Raidma, koreograaf Jüri Nael, luuletaja Indrek Hirv ning teised.

Lisaks aktiivsele kontserttegevusele Eestis on Küberstuudio esinenud Soomes, Poolas, Prantsusmaal, Inglismaal, Kreekas ja Ameerikas. Ansambli üheks suurimaks projektiks on olnud aastatel 2000–2004 Tartu Jaani kiriku restaureerimisprotsessi toetamine iga-aastaste kontsertidega Eesti Noorte Heliloojate Festivali raames Tartu Jaani kirikus.

© EMIK 2009

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).