Riina Airenne

12.09.1959 Tartu
Eesti Teatriliidu liige alates 1989
Eesti Interpreetide Liidu liige alates 1998
Eesti Näitlejate Liidu liige alates 2010

Riina Airenne (Kadaja) lõpetas 1979. aastal koorijuhtimise eriala Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Vaike Uibopuu juhendamisel ning 1984. aastal Ants Üleoja dirigeerimisklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Jätkas aastatel 1984–1989 samas lauluõpinguid Tiiu Levaldi ja Ivo Kuuse käe all. Ta on täiendanud end Shen Xiangi, Li Yinwei, Eva Plahova, Marga Schimli, Ludmilla Brauni, Thomas Hemsley, Nicolas Christou, Tamara Novitšenko, Margarita Gruzdeva ja Kaludi Kaludovi meistrikursustel.

1989. aastal võitis Riina Airenne Vabariiklikul Interpreetide Konkursil esikoha ning sai Eesti Teatriliidu eriauhinna aariate parima esituse eest. Aastatel 1989–2012 oli ta Rahuvsooper Estonia solist (alates 2012 külalissolist) ning tegutseb 2014. aastast teatris etenduse juhina ooperiosakonnas. Alates aastast 1992 on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas lektor. Tema silmapaistvamateks õpilasteks on Kristina Vähi, Helen Poolma ja Elizabeth Paavel.

Sopran-metsosopran Riina Airenne repertuaari kuulub ligi 50 kandvat ooperi- ja operetirolli, nende seas Gianetta (Gaetano Donizetti „Armujook“), Helena (Arrigo Boito „Mefistofele“), Krahvinna ja Cherubino (Wolfgang Amadeus Mozart „Figaro pulm”), II daam (Mozart „Võluflööt“), Annina ja Flora (Giuseppe Verdi „La Traviata“), Eboli (Verdi „Don Carlo”), Fenena (Verdi „Nabucco”), Giovanna (Verdi „Ernani”), Amneris (Verdi „Aida”), Emilia (Verdi „Othello”), Ulrica (Verdi „Maskiball“), Anna (Aulis Sallinen „Ratsamees”), Javotte (Jules Massenet’„Manon”), Ciesca (Giacomo Puccini „Gianni Schicchi”), Suzuki ja Kate Pinkerton (Puccini „Madam Butterfly”), Carmen (Georges Bizet’ „Carmen”), Vürstinna (Aleksandr Dargomõžski „Näkineid”), Lucretia (Benjamin Britten „Lucretia teotus”), Preili Baggott (Britten „Väike korstnapühkija”), Herodias (Richard Strauss „Salome”), Marina (Modest Mussorgski „Boriss Godunov”), Abuela (Manuel de Falla „Lühike elu”), Miss Todd (Gian Carlo Menotti „Vanatüdruk ja varas”), Madam Flora (Menotti „Meedium”), Marianna (Gioachino Antonio Rossini „Sinjoor Bruschino”), Tisbe (Rossini „Tuhkatriinu”), Krahvinna (Pjotr Tšaikovski „Padaemand”), Lucia (Pietro Mascagni „Talupoja au”), Muusa ja Nicklausse (Jacques Offenbach „Hoffmanni lood”), Silva ja Anhilte (Imre Kálmán „Silva”), Carla (Kálmán „Tsirkusprintsess“).

Eesti autorite lavateostes on Riina Airenne esitanud selliseid rolle nagu Catharina (Eduard Tubin „Reigi õpetaja”), Barbara (Tubin „Barbara von Tisenhusen”), Vürstinna Maria (René Eespere „Gurmaanid”), Ema Laine (Timo Steiner „Kosjas“), Õpetaja ja Josephine (Tõnis Kaumann „Mina-Napoleon”), Daam (Erkki-Sven Tüür „Wallenberg“), Roberta Gómez Dawson (Mari Vihmand „Armastuse valem“) ja Frida (Alo Põldmäe „Depressioon baaris”). Lisaks on Riina Airenne mänginud lastemuusikalis „PIPI!NUKI!PUHH!“ (Metsamoor),“Pipi Pikksukk“ (Õpetaja) ning Frederick Loewe’i muusikalis „Minu veetlev leedi“ (Missis Higgins). Ta on soleerinud Rahvusooper Estonia festivalil „Suveöö tähed“ ning  osalenud projektis „Ooperijazz“ koos Helmut Aniko ansambliga.

Riina Airenne on osalenud ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. Ta on esitanud metsosopranipartiisid Mozarti ja Verdi Reekviemides, laulnud Sõduri ema rolli Tubina „Reekviemis langenud sõdurile“ (festival „Tubin ja tema aeg“, 2001) ja Naabri rolli Igor Stravinski ooperi „Mavra“ kontsertettekannetel (koos NYYD Ensemble’iga Vanemuise kontserdimaja ja Estonia kontserdisaalis, 2001), esitanud Ester Mägi tsüklit „Laulud Betti Alveri luulega“ koos sümfooniaorkestriga, osalenud Eino Tambergi loomingu õhtul jne. Äramärkimist väärib ka osalemine ülemaailmsetel Eesti kultuuripäevadel ESTO 2000 Torontos (Kanada).

Riina Airenne on teinud koostööd dirigentidega Peeter Lilje, Eri Klas, Neeme Järvi, Paul Mägi, Jüri Alperten, Arvo Volmer, Erki Pehk, Risto Joost, Mihhail Gertz, Vello Pähn, Aivo Välja, Lauri Sirp, Hannu Bister, Carlo Cillario, Carlos Spierer jt. Soololauljana on tema ansamblipartneriteks olnud pianistid Riina Pikani, Tarmo Eespere, Peep Lassmann, Marje Lohuaru jt. Ta on esinenud nii Eestis kui ka Lätis, Leedus, Tšehhis, Ungaris, Soomes, Rootsis, Belgias, Venemaal, Tšuvaššias, Kanadas ja Küprosel.

Riina Airenne on pälvinud Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiumi (1992), Eesti Teatriliidu muusikateatri aastapreemia nimiosa eest Bizet’ ooperis „Carmen“ (1998), Harju maavalitsuse kultuuripreemia (1999) ning Georg Otsa nimelise preemia rollide Catharina (Tubin „Reigi õpetaja”), Silva (Kàlmàn „Silva”), Fenega (Verdi „Nabucco”), Vürstinna (Dargomõžski „Näkineid”), Herodias (Strauss „Salome”) ja metsosoprani partii eest Verdi „Reekviemis“ (2001). Samuti on ta olnud kultuuriauhinna „Suur Vanker“ nominent (1999).

***

Kui, siis ehk parim näide lavakogemuse trumbist oli Airenne ja Kilgase III vaatuse arveteklaarimise stseeni aplombikas finaal – seda järele ei tee!
Tiiu Levald. "Vanutatud" "Silva" oma plusside ja miinustega. – Sirp, 25.11.2010

Hoffmanni saatuse suunajad olid lavastaja tahtel äärmiselt võrdväärsetena eksponeeritud – nii identse riietuse kui tegutsemise aktiivsusega Riina Airenne Muusa/Nicklauss oli tulihingeline Hea Geeniuse päästjana. Tema lopsakat rollikujundust toetas veendunud laulmismaneer, mis pani end eriti kuulama metsosoprani kõrgregistris. Väga mõjuv oli rõdustseeni soolo oma kandvuse ja intensiivsusega.
Tiiu Levald. Hoffmanni lood. – Sirp, 16.03.2007

Teos esitab peategelasele, nn meedium Babale, suurepärase väljakutse. Riina Airenne on selle väljakutsega oivaliselt hakkama saanud. Tema hääles on palju värve, dünaamilisust. Ilmete skaala rikas ja äärmiselt sugestiivselt saali kanduv: I vaatuses irooniat inimliku kergeusklikkuse üle, põlgust kurttumma olendi vastu ning II vaatuses meeletut hirmu ja lohutusesoovi teda ennast tabanud müstilise õuduse ees.
Tiiu Levald. Meedium. – Sirp, 14.10.2005

Kõige sugestiivsemalt mõjus meie lauljatest Riina Airenne Krahvinna ja seda nii lavastuslike võtete kui ka osatäitja omapoolse panuse tõttu. Tegelikult mängib Antonenko Hermann kõik üle, vastaseks ehk ainult Riina Airenne krahvinna. Ja eks ta ole nii ka jutustuse autoril Puškinil ning helilooja Tšaikovskil. Airenne mängib kiilaspäise krahvinna eredaks sellega, et kohanud oma magamistoas noormeest, on tal esimene reaktsioon lehvikuga oma palja pealae häbistust varjata. Ja tema prantsuskeelne aaria oli ooperi soolonumbritest üks huvitavamalt  sisemise hõõgusega esitatuist.
Heili Vaus-Tamm. Romantilises laadis sõltuvuslugu. – Sirp, 23.04.2004

Siinkirjutaja sümpaatia võitis hoopis Amneris. Teda kehastanud metsosopran Riina Airenne kandis etenduse traagikat peaaegu üksi. Amnerise karakteri dünaamiline areng oli kogu lavastuse dramaatilise pinge peamine allikas.
Alvar Loog. Mastaapsus lämmatas tundeid, suutmata neid siiski tappa. – Sakala, 20.10.2004

Printsess Eboli osas on noore tütarlapse hele hing ja vastamata armastuse kibe raev. Ebolit laulnud Riina Airenne kuulub kõrge vokaaltasemega solistide hulka ja kinnitas seda efektselt ka seekord. Aga hääle algomadused teevad lavakuju: Airenne tõi Eboli armastuse, viha ja kahetsuse fraasidesse külmemat ja võimukamat helki kui noore tütarlapse kujust oodata võiks.
Evi Arujärv. Don Carlo. – Arter, 18.11.2000

Asta Krikšciunaite Elisabetta ja Riina Airenne Eboli aariat kuulates tekkis kratsiv tunne käestlibisevatest kõrghetkedest, mis ei sünni tavaliselt salvestusel, vaid kasvab välja etenduses rolli süvenenud osatäitmisest.
Kersti Inno. Verdi "Don Carlo" lõi teemandina särama. – Postimees, 13.11.2000

Riina Airenne Carmenis on ehtsat carmenlikku tuuma – nii häälelises kui ka mängulises mõttes (mõjusamad hetked – esimese vaatuse võrgutamisstseen, teise vaatuse vihaepisood). Airenne valdas üsna veenvalt ka rolli traditsioonilisi karakteriseerimisnippe (madala registri „jõhkrus“ ja kirglikud metskassikähinad).
Evi Arujärv. Bizet’ Carmen – armastuse paks füüsikaõpik. – Postimees, 27.04.1998

© EMIK 2009
(täiendatud detsembris 2019)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).