Ivari Ilja

03.05.1959 Tallinn
Eesti Interpreetide Liidu liige
Eesti Teatriliidu liige alates 1980. aastast

Ivari Ilja esitus on midagi sellist, mille kohta võiks öelda “kõikehaarav”, ta laseb muusikal selgelt ja väärikalt kõnelda. See interpreedile omane väärikus ning samaväärne esitus loobki tugeva, püsima jääva tõlgenduse.
Ia Remmel. Neljakümnendad Ivari Ilja klaveriõhtul – Sirp, 04.06.2004

Ivari Ilja on üks erakordsemaid ning meeldejäävamaid eesti pianiste. Lisaks solistitegevusele on Ilja hinnatud kammermuusik, ansamblipartner ning pedagoog.

Ivari Ilja lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1977. aastal Eve Paju ning Laine Metsa klaveriklassis. Ajavahemikus 1977–1981 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Laine Metsa juures. 1984. aastal lõpetas Moskva konservatooriumi Vera Gornostajeva ning 1986. aastal samas assistentuuri Sergei Dorenski klaveriklassis.

Ivari Ilja on osalenud mitmetel konkurssidel ning saavutanud auhinnalisi kohti: 1980. aastal võitis ta Eesti pianistide võistlusel II preemia, samal aastal toimunud liiduvabariikidevahelisel pianistide konkursil Minskis III koha, 1985. aastal diplomi Varssavis toimunud Chopini nimeliselt võistluselt ning 1987. aastal Vianna da Motta nimelisel pianistide konkursil Lissabonis IV koha ja kohustusliku teose eripreemia.

Aastatel 1978–1981 töötas Ilja kontsertmeistrina „Estonias“. Peale õpingute lõpetamist Moskvas 1986. aastal, asus ta klaveripedagoogina tööle Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse (1994 dotsent, 1999 professor). 2000. aastast oli Ivari Ilja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna juhataja ning aastast 2017 tegutseb akadeemia rektorina.

Ivari Ilja näol on tegemist kõrgelt hinnatud klaveripedagoogiga. Tema õpetus lähtub muusikalisest ideest, mille teenistuses on tehnilised oskused ja pianism. Tema õpilaste hulka kuuluvad Marja Jürisson, Inga Arro, Ave Sikk, Anneli Tohver, Sten Lassmann, Mihkel Poll, Antti Siirala, Mihkel Mattisen, Mihhail Gerts, Maksim Štšura jt. Ilja on juhatanud meistrikursuseid Eestis ja Soomes Sibeliuse Akadeemias ning Jyväskyläs Kesk-Soome Konservatooriumis.

Ivari Ilja debüteeris solistina 1979. aastal. Ta on andnud soolokontserte Eestis, Venemaal, Soomes, Rootsis ja mujal. Ta on esinenud solistina koos mitmete orkestritega, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Moskva Sümfooniaorkester ja Leningradi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester ning teinud koostööd dirigentidega Jüri Alperten, Veronika Dudarova, Stephen Gunzenhauser, Eri Klas, Leo Krämer, Theodore Kuchar, Peeter Lilje, Roman Matsov, Andres Mustonen, Hannu Norjanen, Vello Pähn, Urs Schneider, Arvo Volmer, Anu Tali jt.

Eduka ja hinnatud ansamblistina on Ivari Ilja olnud lavapartner paljudele rahvusvaheliselt tuntud vene lauljatele nagu metsosopran Irina Arhipova (aastatel 1980–1994) ja bariton Dmitri Hvorostovski (2013–2017), samuti seob teda koostöö aastast 1996 sopran Maria Guleghinaga ja metsosopran Elena Zarembaga. Lauljaid saates on Ivari Ilja esinenud paljudel mainekatel kontserdilavadel, sealhulgas Milano La Scalas, Londoni Wigmore Hallis ja Queen Elizabeth Hallis, Moskva Suures Teatris ja konservatooriumi Suures saalis, Peterburi Filharmoonia Suures saalis, Hamburgi Staatsoperis, Berliini Deutsche Operis, Tokyo Suntory Hallis, New Yorgi Carnegie Hallis ja Lincoln Center’is, Wahingtoni Kennedy Center’is, Viini Musikvereinis ja Salzburgi Mozarteumis. Eesti lauljatest on Ilja kõige enam koostööd teinud sopranite Margarita Voitese ja Pille Lillega, tenor Juhan Tralla ja bariton Taimo Toomastiga. Ta on olnud tegev ka pianist-kontsertmeistrina Barcelonas Viñase konkursil, Washingtonis Rosa Ponselle'i konkursil ja mitmesugustel teistel rahvusvahelistel lauljate võistlustel.

Ilja on teinud salvestusi Eesti Raadiole ning linditanud Chopini muusikat Poola Raadiole, aastal 2012 ilmus koos bariton Dmitri Hvorostovksiga CD, kus kõlavad Sergei Rahmaninovi romansid (Ondine). Lisaks plaadistamistele on Ilja osalenud kontsertmeistrina mitmes muusikafilmis.

Ivari Ilja repertuaari kuulub peamiselt romantilise ajastu muusika, eelkõige Frédéric Chopini, Johannes Brahmsi ja Robert Schumanni, aga ka Wolfgang Amadeus Mozarti, Sergei Prokofjevi ja Benjamin Britteni teosed (sealhulgas ka klaverikontsert).

2001. aastal tunnustati Ivari Iljat Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ning 2006. aastal Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga.

Hvorostovskil ja Iljal on ilmselt üks „kunstniku veregrupp“ – kogu laulu kätketud dramatism kulges ansamblipartnerite absoluutselt ühes hingamises.
Tiiu Levald. Läbi talvemuinasjutu muusika imedemaale. – Teater. Muusika. Kino, juuni 2008

Ivari Ilja on üks vähestest meie interpreetidest, kelle puhul puhttehniline „raskusjõud“ on sedavõrd võimsalt ületatud, et enamasti tekib mulje vee peal kõndimisest. /…/ Kui keerukas klaverifaktuur äkki sulgkergena lendu läheb, siis on see omaette muusikaime, aga mitte ainus ja peamine. Romantilise pianismi teine omadus on kõnelisus, mis allutab enesele nii klaveri tehnilised piirvõimalused kui ka inimkõne dünaamika ja inimpsüühika protsesside „mudeldamise“. Ilja kõnestiil on neid võimalusi kasutades üsna mitmel viisil kordumatu.
Evi Arujärv. Kõnnib vee peal ja räägib. – Postimees, 12.11.1999

© EMIK 2008
(uuendatud jaanuar 2015)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).