Marrit Gerretz-Traksmann

16.04.1971 Tallinn
Eesti Interpreetide Liidu liige alates 2002
 

Pianist Marrit Gerretz-Traksmann on üks nõutumaid kammeransamblipartnereid Eestis.
Marrit Gerretz-Traksmann lõpetas Tallinna Muusikakeskkoolis Merike Bürgeri ja Bruno Luki klaveriklassi. Aastatel 1989–1997 õppis ta Eesti Muusikaakadeemias Bruno Luki, Anna Klasi ja Peep Lassmanni juures klaverit ning 2002. aastal lõpetas samas magistrantuuri Marje Lohuaru kammeransambliklassis. Gerretz-Traksmann on  end täiendanud ka Sibeliuse Akadeemias Liisa Pohjola juhendamisel.

Marrit Gerretz-Traksmann on pälvinud I preemia Ústi nad Labemis rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil (1982).

Marrit Gerretz-Traksmann on mänginud arvukates kammeransamblites, millest tunnustatuim on Uus Tallinna Trio viiuldaja Harry Traksmanni ja tšellist Kaido Kelderiga. Trio on saavutanud II koha rahvusvahelisel J. Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2000). Uus Tallinna Trio on esinenud paljudes Euroopa riikides ja käesoleval aastal oli neil ka edukas debüüt Ameerika Ühendriikides Washingtonis, kus ettekandele tuli E.- S. Tüüri kammermuusika.

Marrit Gerretz-Traksmann on solistina esinenud selliste orkestrite ees nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Bialystoki Sümfooniaorkester jt. Marrit Gerretz-Traksmann on salvestanud Eesti Rahvusringhäälingus hulganisti eesti ja välismaa heliloojate teoseid nii raadiole kui ka televisioonile. Ta on salvestanud eesti muusikat ka  firmadele ECM ja Harmonia Mundi. Üks olulisi punkte Marrit Gerretz-Traksmanni soolokarjääris oli osalemine Arvo Pärdi „Lamentate” ettekandes Arvo Pärdi festivalil Białystokis Poolas (2003). Sama teos kanti Gerretz-Traksmanni soleerimisel ette 2011. aasta novembris Tšehhis Hradec Králové muusikafoorumi raames toimunud Arvo Pärdi muusikapäevadel.

Alates 1997. aastast on Marrit Gerretz-Traksmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammeransambli dotsent. Tallinna Muusikakeskkoolis õpetab ta klaverit ja kammeransamblit.

Selle teose [„Lamentate”] hirmuäratava jõu ja vaikse kurbuse kontrastid meenutavad pisut isegi Pärdi kuuekümnendate aastate kollaaže. Ka teose klaveripartii nõudis väljendust ülimast jõuküllusest ülima õrnuseni. End kammermuusikas hästi näidanud Marrit Gerretz-Traksmanni ettekandes pani kuulama muusikamaterjali ergas ja täpne käsitlus.
Teose ilupoolus – kurb-helge, otsekui palvesõnu kordav motiivistik – kõlas tema esituses jahedalt ja puhtalt, tundeliialdusteta.
Evi Arujärv. Heast, kurjast ja ilust. - Postimees, 11. aprill 2005

See-eest “Lamentate’s” (2002) klaverile (Marrit Gerretz-Traksmann) ja orkestrile avanes eelnenust sootuks erinev Pärt. /… / Loo teine episood, kus juhtrollis soleeriv klaver oma hõredate minoorsete akordidega, viis kuulajad siiski jälle kaemuslikku helimaailma. Ega klaveripartii pole siin kontsertlikus tähenduses virtuoosne, küll aga kõlalises mõttes, kuidas vaikseid piano-noote omavahel pedaaliga siduda, kuidas väheste vahenditega väljendada palju. Mis pianistil ka hästi väljapeetult õnnestus, nii üksinda mängides kui ansamblis teiste pillidega. /…/ Pärdi loomingu viimistletud esitus nii solistide, koori kui orkestri poolt, samuti maestro Eri Klasi jäägitu pühendumine viisid ootuspärase resultaadini – viimse kohani väljamüüdud saali kuulajad aplodeerisid püsti seistes. Seda kontserti annab veel kaua meenutada!
Igor Garšnek. Arvo Pärt neljal aastakümnel. - Sirp, 15. aprill 2005

Kontsert Eri Klasi juhatusel pakkus võimalust nautida Pärdi muusika lihtsat jõudu, ilusid ja tähendusi, aga kohati sundis pingesse esituse möödanipsamiste pärast. Kõlailu poolest jäävad festivalilt hästi meelde Marrit Gerretz-Traksmanni klaverisoolod.
Anneli Remme. Gurmaanilikult keedetud eesti muusika. - Areen, 18. aprill 2005

© EMIK 2011

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).