Mirjam Mesak

23.08.1990, Tallinn

Sopran Mirjam Mesak alustas laulmisega Lasteekraani Muusikastuudios kui ta oli 8-aastane. Seal kohtas ta õpetaja Teele Jõksi, kelle soovitusel alustas õpinguid klassikalise laulu erialal. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakooli klaveri erialal (õp. Heli Taar) ning 2006. aastal klassikalise laulu erialal Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis erialase kiitusega Teele Jõksi lauluklassis. Õpingud jätkusid Londonis asuvas Guildhall School of Music and Drama's, kus ta omandas nii bakalaureuse kui ka magistrikraadi summa cum laude prof. Rudolf Piernay juhendamisel. Aastatel 2018-2021 kuulus Mirjam Mesak Saksamaal Münchenis asuvasse Baieri Riigiooperi ooperistuudiosse. Alates hooajas 2021/2022 on Mesak Baieri Riigiooperi koosseisuline solist.

Mirjam Mesak on osalenud mitmel konkursil: ta pääses esimese eestlasena veerandfinaali rahvusvahelisel konkursil Queen Sonja International Music Competition Oslos (2019), jõudis rahvusvahelise konkursi Glyndebourne Opera Cup poolfinaali (2018) ning oli poolfinalist Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel noorte ooperilauljate konkursil Pärnus (2017).

Mirjam Mesak on töötanud koos selliste lauljate ja juhendajatega nagu Helmut Deutsch, Graham Johnson, Edith Wiens, Birgitta Fassbender, Eugene Asti, Julius Drake ja Stephan Loges. Solistina on ta üles astunud mitmetes Londoni mainekates kontserdisaalides, sealhulgas Barbican Hall, Wigmore Hall, Milton Court Concert Hall (muuhulgas esinedes solistina Londoni Sümfooniaorkestri festivalil „This is Rattle”). Koostöös Londoni Sümfooniaorkestriga oli Mirjamil võimalus anda oma soolokontsert orkestri kodusaalis LSO St. Luke’sis, lisaks dubleeris ta pearolli Andrew Normani ooperi „A trip to the Moon” Inglismaa esietendusel Barbican Hallis (Londoni Sümfooniaorkester, dirigent Sir Simon Rattle). Ta on laulnud sopranipartiid Beethoveni IX sümfoonia ettekannetel Bilbao Sümfooniaorkestriga Euskalduna kontserdisaalis Hispaanias (dirigent Erik Nielsen, 2019), Nürnbergi Sümfoonikutega Müncheni Meistersingerhalles (dirigent Kahchun Wong, 2020) ning samuti 2018. aastal Leigo Järvemuusika festivalil Risto Joosti juhatusel. 2021. aastal osales ta Saaremaa Ooperipäevade raames Ain Angeri juubeligalal (ERSO, dirigent Olari Elts). Ta on teinud koostööd veel selliste dirigentidega nagu Sir Simon Rattle, Kirill Petrenko, Simone Young, Daniele Callegari, Ivor Bolton, Olari Elts.

Mirjam Mesaku ooperiollide hulka Baieri Riigiooperis kuuluvad Juliette'i (Korngoldi „Surnud linn“), Taumännchen (Humperdincki „Hansuke ja Greteke“), Esmeralda (Smetana „Müüdud mõrsja“), Xenia (Mussorgski „Boris Godunov“), Mignon (Thomas’ „Mignon“), Gianetta (Donizetti „Armujook“), Musetta (Puccini „Boheem“), Tebaldo ja hääl taevast (Verdi „Don Carlos“), Oscar (Verdi „Maskiball“), Juliette (Korngoldi „Surnud linn“), Freia (Wagneri „Rheini kuld“), Nella (Puccini „Gianni Schicchi“), Leedi Macbethi õuedaam (Verdi „Macbeth“), Jolanthe (Tšaikovski „Jolanthe“), Papagena (Mozarti „Võluflööt“), Erste Uhr/Erste Geist (Křeneki „Karl V“) ja Zaubermädchen (Wagneri „Parsifal“) ning mitmed väiksemad rollid ooperites „Väike kaval rebane“, „Nina“ jt.

Ta on külalisena üles astunud ka Clonter Operas Mimina (Puccini „Boheem“), Frankfurdi ooperis Nellana (Puccini „Gianni Schicchi“), Puccini festivalil Itaalias Lisettena (Verdi „La rondine“) jt. 2020. aasta septembris tegi Mirjam Mesak debüüdi ka RO Estonia, kus astus üles Norinana Donizetti koomilises ooperis „Don Pasquale“.

Mirjam Mesak laulab 2020. aastal ilmunud Tšaikovski ooperi „Jolanthe“ DVD-l nimirollis (lavastaja Axel Ranisch, BelAir Media koostöös Baieri Riigiooperiga). 2022. ilmus film „Orphea in Love“, kus Mesak astub üles pearollis (režissöör Axel Ranisch).

2019. aastal pälvis Mirjam Mesak Baierimaa kunstiauhinna esituskunstide kategoorias (Bayerische Kunstdörderpreis in Der Sparte Darstellende Kunst).

Mirjam Mesaki koduleht

© EMIK 2019
(täiendatud septembris 2022)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).