Ants Üleoja

Ants Üleoja
19.11.1936 Oonurme küla, Tudulinna vald

Ants Üleoja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor ja tegev koorijuht,  mitmete üleriigiliste laulupidude üldjuht ja korraldajaid ning on juhatanud hulganisti erinevaid profi- ja taidluskoore sh Eesti Rahvusmeeskoori ning Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoori. Üleoja edendab jätkuvalt muusikategevust ka kodukandis Virumaal, olles olnud mitmete kohalike laulupidude juhiks.

Ants Üleoja on lõpetanud aastal 1956 Tartu Muusikakooli Roland Laasmäe ja 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Tuudur Vettiku käe all. Aastatel 1961–1962 töötas Ants Üleoja Sindi Gümnaasiumi ning 1962–1964 Tallinna Sikupilli Keskkoolis muusikaõpetajana ning 1964–1968 Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimiseriala õpetajana. Aastast 1972 on Ants Üleoja töötanud koorijuhtimise eriala õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (aastast 1979 dotsent, 1989 professor, 2004 emeriitprofessor). Tema õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Lauri Breede, Ants Soots, Hirvo Surva, Märt Krell, Anne Kann, Kaisa Roose, Kadri Hunt, Ene Salumäe, Sander Tamm, Erki Pehk, Mikk Üleoja jt.

Ants Üleoja on dirigeerinud väga paljusid koore. Aastatel 1962–1988 juhatas Ants Üleoja Tallinna Kammerkoori, 1962–1988 Tallinna Kammerkoori ning 1962–1990 Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori, millega võitis rahvusvahelisel konkursil Varnas 1986 II koha ja dirigendipreemia. Aastatel 1966–1990 oli Ants Üleoja Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoori (alates 1969 peadirigent) ning 1991–1997 oli Ants Üleoja Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ning andis kooriga arvukalt kontserte sh festivalidel Soomes ja Saksamaal. Ühtlasi valmistas ta kooriga ette suurvorme sh Gustav Mahleri 2., Ludwig van Beethoveni 9., ja Dmitri Šostakovitši 13. sümfoonia, Jean Sibeliuse „Kullervo“, Igor Stravinski „Oedipus Rex“ ja Urmas Sisaski 2. missa. Aastatel 1971–1983 tegutses Üleoja Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori  peadirigendina ning on võitnud kooriga festivali „Tallinn 1975“ rahvusvahelisel konkursil I koha ja Gorizia rahvusvahelisel koorikonkursil Itaalias 1978 II koha. Lisaks on ta olnud ka väliskooride külalisdirigent.

Aastal 1978 asutas Ants Üleoja Inseneride Meeskoori ning on koori dirigent kuni tänaseni. Inseneride Meeskoor on oma 26 tegevusaasta jooksul osalenud mitmetel rahvusvahelistel  ja kodustel lauluvõistlustel, koor on võitnud esikohad 1990. aastal Riva del Garda  ja  1995. aastal Viini Frederic Schuberti nimeliselt laulukonkursil, koorifestivali rahvusvahelisel konkursil „Tallinn 1991“ (aastal 1997 ka II koht) ja Eesti meeskooride võistulaulmiselt 1998 ning rida teisi auhinnalisi kohti, neist viimati teine koht 2008 aasta Eesti meeskooride võistulaulmiselt. Aastast 1995 on Üleoja oma kodukandi koori, Oonurme Segakoori dirigent. Üleoja on esinenud kooridega paljudes välisriikides  sh Saksamaal, Soomes, Ungaris, Rootsis, Norras, Taanis, Prantsusmaal.

Ants Üleoja dirigeerimisel on salvestatud Eesti Rahvusringhäälingu fondi üle 400 teose sh rohkesti Eesti heliloojate teoste esmaesitusi. Ta on juhatanud ja koormeistrina ette valmistanud vokaalsuurvorme sh Georg Friedrich Händeli „Messias“, Johann Sebastian Bachi missa h-moll, Ludwig van Beethoveni „Missa solemnis“ ja missa c-duur, Cyrillus Kreegi, Wolfgang Amadeus Mozarti, Johannes Brahmsi, Giuseppe Verdi ja Antonín Dvořáki reekviem, Joseph Haydni „Aastaajad“, Arthur Honeggeri „Kuningas Taavet“, Gustav Mahleri 8. sümfoonia, Carl Orffi „Aphrodite triumf“, Sergei Rahmaninovi „Kellad“, Giachino Rossini „Stabat mater“ ja Georgi Sviridovi „Poeem Jessenini mälestuseks“.

Aastast 1972 on Ants Üleoja olnud noorte laulu-ja tantsupidude ja aastast 1975 üldlaulupidude üldjuhte. Aastal 1990 oli Ants Üleoja üldlaulupeo kunstiline juht ning 1971–1984 üliõpilaslaulupidude „Gaudeamus“ üldjuhte (1974 Tartus kunstiline juht ja peadirigent, 1978 Vilniuses Eesti kooride üldjuht). Lisaks on ta dirigeerinud paljudel piirkondlikel laulupidudel. Aastal 2014 dirigeerib Ants Üleoja XXVI üldlaulupeol „Aja Puudutus. Puudutuse aeg“ segakoore.

Aastast 1983 on Ants Üleoja pidanud Vigalas loenguid koorijuhtide ja muusikaõpetajate seminaridel. Ta on koostanud koorilaulukogumikke sh „Laule segakoorile“ (1972, 1975, 1976, 1978, 1981), „Meeskoorilaule“ (1977) j „Advendilaulud segakoorile“ (2003). Lisaks on Ants Üleoja  olnud mitmete koorkonkursside ja muusikakoolide riigieksamite žüriides.

Ants Üleoja on olnud Eesti Kooriühingu muusikatoimkonna esimees ning Eesti Kooriühingu muusikanõukogu ja Segakooride Liidu juhatuse liige. Käesoleval ajal kuulub Ants Üleoja Eesti Meestelaulu Seltsi juhatusse ja muusikatoimkonda. Aastal 1972 omistati Ants Üleojale Eesti NSV Tallinna kunstitegelase tiitel ning 1908 Eesti NSV rahvakunstniku tiitel. Aastal 1998 pälvis Ants Üleoja Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning 1998 Gustav Ernesaksa koorimuusikastipendiumi. Lisaks on teda tunnustatud Valgetähe III kl. teenetemärgiga (2001) ja Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedaliga „Mente et Manu“ (2006). Ants Üleojast on ilmunud Kersti Inno kirjutatud raamat „Koorijuhiks sündinud. Ants Üleoja“ (2006). Temast on ilmunud kaks DVD-d „Ants Üleoja. Koorijuhi portree läbi aasta 2005-2006“ ning „Ants üleoja. Juubeliõhtu jäädvustus Estonias.“ (Tõnu Aru Videostuudio, 2007).

© EMIK 2014

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).