Heli Jürgenson

Heli Jürgenson
9.05.1969 Kiviõli

Heli Jürgenson on lõpetanud aastal 1988 Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli dirigeerimise erialal Ants Sootsi ja Ebe Pille klassis ning aastal 1993 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ants Sootsi juhendamisel.

Aastast 1992 on Jürgenson Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise õppejõud (aastatel 2003–2007 osakonnajuhataja). Aastatel 2001–2004 oli Jürgenson EELK Usuteaduse Instituudi koorijuhtimise eriala õppejõud. Jürgenson on ühtlasi töötanud Rahvusooper Estonia koormeistrina (2001–2011) ning valmistanud ette vokaalsümfoonilisi suurvorme sh Johann Sebastian Bachi „Jõuluoratoorium“, Giuseppe Verdi „Reekviem“, Johannes Brahmsi „Saksa reekviem“, Benjamin Britteni „Sõjareekviem“, Sergei Rahmaninovi „Kellad“, Edward Elgari „Gerontiuse unenägu“ ja oopereid sh Modest Mussorgski „Boriss Godunov“, Manuel de Falla „Lühike elu“, Pjotr Tšaikovski „Padaemand“, Giuseppe Verdi „Aida“ ja „Rigoletto“, Richard Wagneri „Tannhäuser“, Giacomo Puccini „Tosca“, Gioachino Rossini „Tuhkatriinu“, Erki-Sven Tüüri „Wallenberg“, Mari Vihmandi „Amastuse valem“ ja Georges Bizet „Pärlipüüdjad“.

Aastast 2011 on Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Kolme hooaja jooksul on Jürgenson kooriga ette valmistanud mitmeid a capella kontsertprogramme, samuti vokaalsümfoonilisi suurvorme sh Arvo Pärdi "Litaania", "In Principio", "Te Deum", „Aadama itk“ Gabriel Faure Reekviem, Joseph  Haydni „Aastaajad“, “Loomine“, Francis Poulenci "Gloria", „7 kannatusaja rsponsooriumi“, "Stabat mater", Wolfgang Amadeus Mozarti "Kroonimismissa" ja Reekviem, Benjamin Britteni "Sõjareekviem", James MacMillani „Jeesuse seitse sõna ristil“ ja Philip  Glassi „Kojaanisqatsi“. Ooperitest on ettekandele tulnud Richard Wagneri „Lendav Hollandlane“, Giuseppe Verdi „Rigoletto“ ning Wolfgang Amadeus Mozarti „Don Giovanni“.

Heli Jürgenson on juhatanud mitmeid koore. Aastatel 1989–1993 oli Jürgenson Tallinna Nõmme Rahu kiriku noortekoori dirigent. Aastal 1993 asutas Heli Jürgenson Estonia Seltsi Segakoori ning on selle dirigent tänaseni. Koor on saanud rahvusvahelisel koorifestivalil „Tallinn’94“ II koha, aastal 1988 Vatikanis hõbediplomi ning 2001 Barcelonas grand prix ning osalenud 1999 Los Angeleses (USA) Eesti päevadel. Hiljutistest tunnustustest on Estonia Seltsi Segakoor võitnud rahvusvahelisel koorikonkursil "Tallinn 2013" segakooride kategoorias I koha. Heli Jürgensoni dirigeerimisel on ilmunud ka koori CD „Liugleb üks lind“ (2003). Aastatel 1999–2003 oli Heli Jürgenson ühtlasi EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse kontsertkoori peadirigent ning aastatel 2003–2008 Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli segakoori dirigent. Koorijuhina on Jürgenson osalenud edukalt mitmetel konkurssidel kodu- ja välismaal ning on olnud mitmete Eesti  koorikonkursside ja laste laulukonkursside źürii liige.

Heli Jürgenson on olnud Eesti noorema põlvkonna heliloojate teoste esmaesitaja sh Piret Rips, Mart Siimer jt. teosed ning teinud koostööd mitme kontserdiorganisatsiooniga sh Eesti Kontsert, kristliku muusika ühing „Sonico“ ja XXI Sajandi Orkester. Aastal 2002 oli Heli Jürgenson koolinoorte laulupeo üldjuht, aastal 2004 juhatas Jürgenson üldlaulupeol segakoore ning 2009 oli segakooride ning valikkooride liigijuht. Lisaks on Jürgenson juhatanud EELK vaimulikel laulupidudel Viljandis (1993), Pärnus (2000, dirigent ja kunstiline juht) ja Tartus (2005, 2010, mõlemil aastal dirigent ja kunstline juht) Ühtlasi on Jürgenson olnud Soome-Eesti laulupeo kunstiline juht ja dirigent (2007) ning dirigeerinud Põhja- ja Baltimaade laulupeol Tartus (2008). Aastal 2002 kuulus Heli Jürgenson Tallinna rahvusvahelise kirikumuusikakonverentsi toimkonda, ta on juhendanud koorimuusikaseminare Eestis ja välismaal, sealhulgas aastal 2004 Saksamaal Jenas ida ja lääne koorifestivalil. Aastal 2014 on Jürgenson XXVI Laulupeo "Aja puudutus. Puudutuse aeg" segakooride liigijuht.

Heli Jürgenson kuulub EELK Kirikumuusika Liitu (1993), Eesti Koorijuhtide Liitu (2001, asutajaliige) ja Eesti Segakooride Liitu (2003, juhatuse liige 2003–2007), EELK Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutusse (asutajaliige, 2007–2010 juhatuse esimees, alates 2010 nõukogu liige). Aastast 2010 on Jürgenson Eesti Kooriühingu juhatuse liige.

Heli Jürgenson on pälvinud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (2002) ja Eesti Kultuurkapitali peapreemia XII noorte laulupeo „Mina jään“ peadirigendina (2018), talle on omistatud Gustav Ernesaksa fondi koorimuusika peastipendium (2013), tunnustatud Eesti Kooriühingu aasta koorijuhi tiitliga (2013) ja Valgetähe IV klassi teenetemärgiga (2020).

© EMIK 2014
(äiendatud märtsis 2020)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).