Tõnu Reimann

Tõnu Reimann
6.02.1947 Tallinn - 23.04.2016


Tõnu Reimann lõpetas aastal 1965 Tallinna Muusikakeskkooli ja 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuli erialal Herbert Laane juhendamisel ning täiendas end aastatel 1971–1974 Moskva Konservatooriumi assistentuur-stažuuris Galina Barinova klassis.

Aastatel 1970–1977 töötas Tõnu Reimann Rahvusooper Estonia orkestris ning aastatel 1974–1977 õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastast 1977 töötas Tõnu Reimann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (aastast 2004 professor). Ühtlasi on Reimann töötanud 1989–2008 Pori Palmgren-Konservatorio's lektori ja keelpilliosakonna juhatajana ning olnud aastatel 2004–2013 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituudi juhataja. Reimanni õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Elar Kuiv, Andres Leivategija, Marika Vihermäe, Mari Aasa, Kristiina Olev, Arne Pilliroog jt.

Tõnu Reimann on esinenud aastast 1970 solisti ja ansamblistina mitmel pool Venemaal, Lätis, Leedus, Rootsis ja Soomes. Pikaajalised ansamblipartnerid on Reimannile olnud tema vend, pianist Matti Reimann, organist Rolf Uusväli ning Moskva kitarrist Andrei Garin. Koostöös tunnustatud dirigentidega sh Neeme Järvi, Eri Klas ja Roman Matsov on Tõnu Reimann kandnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga ette Jean Sibeliuse, Wolfgang Amadeus Mozarti, Villem Reimanni, Boris Kõrveri ja Eugen Kapi viiulikontserte.

Tõnu Reimann on teinud salvestusi Eesti Raadiole, tema esitusi on ilmunud kogumikplaatidel, aastal 1997 ilmus CD „Pastoraali“ (koos organist Anne-Marie Grundsténi ja sopran Raisa Vaarnaga). Koos Matti Reimanniga on Tõnu Reimann esitanud rohkesti loengkontserte ning osalenud telesaadetes (nt. 26 saadet sarjast „Pildid näituselt“). Aastal 1994 algatas Tõnu Reimann Haapsalus toimuva festivali „Viiulimängud“ ning oli aastani 2008 festivali kunstiline juht. Aastatel 1993–1999 kordineeris Reimann Suomenlinnas festivali „Elava mere päevad“ muusikalist osa. Suviti õpetas ta Pärnu muusikafestivali Järvi Akadeemia raames toimuvatel keelpillimängijate meistrikursusel.

Lisaks on Reimann koostanud õppematerjale ja trükiseid sh „Interpretatsioonipedagoogika probleemid" III (koostöös Maris Valk-Falgiga, 2006) ja IV (koostöös Mirjam Keremiga, 2011) ning kirjutanud muusikaarvustusi ajalehte "Sirp". Aastal 2009 ilmus Tõnu Reimanni poolt koostatud kogumik "Herbert Laan 100".

Tõnu Reimann oli Haapsalu aukodanik.

© EMIK 2013

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).