Peep Lassmann

19.03.1948 Tartu
Eesti Interpreetide Liidu liige alates 1998

Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, kes on hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Erilist tähelepanu on ta pälvinud Olivier Messiaeni klaverimuusika tõlgendajana, olles teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus” ja „Catalogue d’Oiseaux” esmaesitaja Eestis. Lisaks on ta pedagoog ja aktiivne eesti muusikaelu tegelane.

Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Heljo Sepa klaveriklassis, jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel.

Juba üliõpilasena saavutas Lassmann tunnustust mitmetel pianistide konkurssidel: 1969. aastal sai ta II preemia vabariikide vahelisel võistlusel Chișinăus (Moldova), samal aastal pälvis ta diplomi Tallinnas ning 1970. aastal NSV Liidu pianistide võistlusel Kiivis.

Peale õpinguid asus Lassmann 1973. aastal klaveriõppejõuna tööle Tallinna Riiklikusse Konservatooriumi (aastast 1985 dotsent, 1992 professor), kus aastatel 1987–1991 oli klaverikateedri juhataja, aastatel 1991–1992 konservatooriumi prorektor ning aastatel 1992–2017 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor. Lassmanni õpilaste hulka kuulvad muu hulgas Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Marrit Gerretz-Traksmann, Ralf Taal, Marko Martin, Diana Liiv, Age Juurikas.

Peep Lassmann on andnud kontserte Euroopas, Aasias, Ameerikas ning samuti Kuubas. Ta on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Moskva Filharmoonia Orkester. Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis.

Hinnatud kammermuusikuna on Lassmann osalenud ansamblistina nii Eesti, Soome, Tšehhi kui ka Saksamaa ansamblite koosseisus ning esinenud koos paljude lauljate (Mati Palm, Tiit Kuusik, Ivo Kuusk, Hans Georg Ahrens, Hendrik Krumm, Yolanda Hernandez, Lionelle Lhote) ning instrumentalistidega (Aaron Rosand, Marianne Boettcher, David Grimal, Jüri Gerretz, Jaak Sepp, Edith Peinemann, Jossif Feigelson, Peeter Paemurru, Teet Järvi, Henry-David Varema, Michel Lethiec, Hannes Altrov, Toomas Vavilov).

Lassmann on töötanud aastatel 1975–1986 ENSV Riikliku Akadeemilise Meeskoori kontsertmeistrina. Ta on juhendanud meistrikursusi Karlsruhe, Grazi, Rostocki ja Granada muusikakõrgkoolides, Berliini Kunstide Kõrgkoolis (Berliner Hochschule für Künste) ning Leedus ja Tšehhis. Lisaks on ta osalenud mitme rahvusvahelise pianistide konkursi žüriis Soomes, Lätis, Venemaal, Tšehhis, Saksamaal ja Leedus.

Aktiivse muusikaelu tegelasena kuulub Lassmann mitmete ühingute liikmete hulka: aastast 1991 on ta Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse esimees, aastast 1995 Eesti Muusikanõukogu esimees, olnud Eesti Interpreetide Liidu üks asutajaid 1998. aastal ja selle esimene esimees (1998–2002), aastatel 2000–2006 Euroopa muusikakõrgkoolide liidu juhatuse liige, aastast 2002 Balti Muusikaakadeemiate Liidu asepresident, 2002–2006 Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige, aastast 1998 Rahvusooper „Estonia” nõukogu liige ning aastast 2003 Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu esimees.

Lassmann on hulgaliselt klaverimuusikat salvestanud Eesti Raadios, samuti Moskva ja Rootsi raadios. Tal on ilmunud sooloplaat „Eesti klaverimuusika” (Eres, 1994), koos bassi Mati Palmiga on välja antud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm” (Kuldklassika, 2002). Lisaks on tema esitusi ilmunud kogumikplaatidel, näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi” op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80” (Antes, 1996).

Peep Lassmann on pälvinud ENSV teenelise kunstniku aunimetuse (1987), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia (1999, 2009), Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pikaajalise viljaka tegevuse eest interpreedi, pedagoogi ja muusikategelasena (2018) ja Eesti Muusikanõukogu Interpretatsioonipreemia kaaluka panuse eest eesti pianismi arengusse (2020). Lassmann on valitud Eesti Raadio aasta muusikuks (1989) ning teda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga (2001).

***

Lassmann on lihtsalt sündinud Messiaeni mängija, see sobib talle erakordselt hästi. Sellesse maailma on nii hästi sisse elatud, et kuskil ei teki mingit lõtvust, kõik on väga pingeline. Lindudel on ju väga palju pause. Nad laulavad — ja teevad pausi. Nad ei laula pidevalt. Sellepärast on see muusika väga keerukas ja väga süsteemne. Messiaeni süsteem on nii täpne, et seal ei saa eksida. Nii nagu mingis väga tonaalses muusikas ei saa eksida. Süsteemist ei saa välja minna. Ja samal ajal on see looduslähedane muusika. Loodus on ka süsteemne ja väga fantaasiarikas. Kui pianist suudab esitada seda muusikat nii, nagu see toimub looduses, sobivad sinna väga need vaikuse hetked — pausid. See annab autentsuse maigu juurde.
Valdur Roots. Tükike maailma koju kätte. Festivalist „Klaver 2000”. - Teater. Muusika. Kino, 1. jaanuar 2001

Lassmanni stiil on üldiselt natuke abstraktse kõlakäsitlusega, asjalik ja ökonoomne, selge löökheli keskpunktiks. Hea kompass Messiaeni labürintkõlades orienteerumiseks. [] Seekordses esituses oli üpris sädelevaid hetki. Kirbeid, sametisi ja õhkõrnu helke. Ruumivärelust ja -kõminat. Lassmanni kõlapalett ja ruumitaju ilmusid rikastunud kujul.
Evi Arujärv. Messiaeni linnud: ilu ja pingutuse vahel. - Eesti Postimees, 16. detsember 1999

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).