Piret Aidulo

19.08.1963 Viljandi
EELK Kirikumuusika Liidu liige
Eesti Interpreetide Liidu asutajaliige

Organist Piret Aidulo annab soolokontserte, osaleb erinevates kammeransamblites ja orkestrite koosseisus, juhatab koore ning on kirikumuusika-elu aktiivne edendaja. Ta alustas muusikaõpinguid Viljandi Lastemuusikakoolis klaveri erialal Leelo Rõugu juhendamisel. Õpingud jätkusid Tallinna Muusikakeskkoolis Helle Jantsoni klaveriklassis ning seejärel Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1987. aastal cum laude muusikaõpetaja-koorijuhi erialal Olga Tungla juures ja 1991. aastal organistina Hugo Lepnurme klassis. Eesti Muusikakadeemia magistrikraadi omandas ta 1998. aastal samuti Hugo Lepnurme juhendamisel.

Piret Aidulo on Tallinna Kaarli kiriku organist (alates 1989. aastast) ja muusikajuht (alates 1991. aastast). Kaarli kirikus asub eesti suurim orel (Walcker/1923). Samuti tegutseb ta osaajalise organistina Tallinna Toomkirikus (alates 2013).

Soolokontsertidega on Aidulo osalenud Tallinna, Pärnu ja Jalta orelifestivalidel, Visbi orelinädalal, festivalidel Istanbulis (2015), Ateenas ja Maltal (2016), Kokkola Orelisafaril (2017), festivalil OrgelSpace Stockholmis (2018) ja Suvemuusika sarjas Riia toomkirikus (2019). Vokaal- ja instrumentaalsolistidest on kuulunud tema lavapartnerite hulka Ain Anger, Jaakko Ryhänen, Heli Veskus, Nadia Kurem, Aare Saal, Kristel Pärtna, Mati Palm, Toomas Bubert, Niina Murvee, Indrek Vau, Viktor Felitsiant, Samuel Jalakas jpt. Ta on esinenud koos Eesti Rahvusmeeskooriga, Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, RO Estonia poistekooriga, Läti Riikliku Kooriga Latvija, Bosporuse puhkpillikvintetiga jpt. Pikaajaline koostöö seob teda Moskva vanamuusikaansambliga Da Camera e da Chiesa, kellega on korduvalt antud kontserte nii Eestis kui ka Moskvas.

Ta on teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, RO Estonia sümfooniaorkestriga ja Tallinna Kammerorkestriga, samuti Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga (Sofia Gubaidulina „Johannese passioon“ jt), Peterburi Filharmoonia Sümfooniaorkestriga (Rudolf Tobiase „Joonase lähetamine“ dirigent Neeme Järviga (2003) ning Gustav Mahleri Sümfoonia nr 8 dirigent Nikolai Aleksejeviga) ning Luzerni festivaliorkestriga (Gubaidulina „Johannese passioon“ jt).

Piret Aidulo on toonud esiettekandele Jean-Pierre Leguay' Missa „Laudamus Te“ meeskoorile ja orelile (2016), esitanud korduvalt Helen Tobias-Duesbergi „Reekviemi“ ja „Missa brevist“ ning Gabriel Fauré, Camille Saint-Saënsi, Jean Langlais’, Cyrillus Kreegi, Hugo Lepnurme jpt suurvorme. Oktoobris 2019 kõlas Eesti Muusikaakadeemia uues saalis koorijuht Mai Simsoni doktorikontserdil erinevate kooridega Arnold Schönbergi suurvorm „Kol Nidre“ ja valitud numbrid Rudolf Tobiase oratooriumist „Joonas“ (klaviiri seade orelile). Lisakas on ta mänginud kaasa paljudes salvestusprojektides, sh Eesti Filharmoonia Kammerkooriga (Einojuhani Rautavaara kantaadid „Ylistyspsalmi” ja „Odotus”) ja Eesti Rahvusmeeskooriga (Eduard Tubina „Reekviem“).

Piret Aidulo on avaldanud artikleid väljaannetes „Sirp“, „Eesti Päevaleht“, „Muusikaleht“, „Eesti Kirik“ ja “Muusika” ja korraldanud kontserte (sh Muusikaõhtute sari Kaarli kirikus). Ta on olnud ka mitme EELK laulupidude üldjuht (2000, 2005, 2010, 2015, 2020) ning on käesoleval ajal SA EELK Kirikupäev ja Vaimulik laulupidu juhatuse esimees. Ta juhatab koore Kaarli kirikus, millega on osa võtnud mitmetest festivalidest ja konkurssidest (2012 Istanbul, 2015 Malta, 2018 Tbilisi). 2012. aastal oli ta Kaarli kontsertkooriga kutsutud esinema Saksamaale Wittenbergi (reformatsioonile pühanedatud teema-aasta „Muusika ja reformatsioon“), kus koorikontsertide juhatamise kõrval andis ka kaks soolokontserti.

Piret Aidulo on olnud EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees (1996–2010) ja Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige. Alates 2006. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia liturgiliste ainete õppejõud.

Piret Aidulo on pälvinud Eesti Rahvuskultuuri stipendiumi (1996–1997) ja H. Lepnurme nim stipendiumi (2006), talle on omistatud EELK teenete risti III järk (2007) ning ta pärjatud tiitliga Aasta Kirikumuusik 2009.

© EMIK 2013
(täiendatud detsembris 2019)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).