Aleksander Läte

12.01.1860 Pikasilla küla, Aakre vald – 08.09.1948 Tartu
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1945

Helilooja Aleksander Läte (Sprenk) oli Rudolf Tobiase kaasaegne, mitmekülgselt aktiivne muusikategelane, kelle tegevus koori- ja orkestrijuhi, pianisti, kontserdikorraldaja ja muusikakriitikuna aitas Eesti muusikaelu 20. sajandi algul märkimisväärselt edendada.

Läte sündis 1860. aastal Aakre vallas Pikasilla külas kõrtsmiku peres. 1879 lõpetas ta Valga Seminari, oli kooliõpetaja Puhjas (1879–1883) ning köster-kooliõpetaja Nõos (1883–1992 ja 1897–1900). 1895 astus ta Dresdeni konservatooriumi, mille lõpetas koorikompositsiooni erialal Felix Draeseke klassis.

1900 asutati tema eestvedamisel Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. Orkestri juurde moodustati ka mees- ja naiskoor ning selliste koosseisudega hakati Läte juhatusel andma rahvalikke sümfooniakontserte. Koos Tobiasega valmistas Läte ette mitmete vokaalsümfoonilisete suurvormide ettekandeid, sh J. Haydni "Loomine", G. F. Händeli "Juudas Makabeus" jm. Aktiivse koorijuhina oli Läte mitmete väiksemate laulukooride asutaja ja ka üks IV üldlaulupeo üldjuhtidest. Sageli astus Läte üles klaveri- ja orelisolistina.

Läte oli ka esimene professionaalne eestlasest muusikakriitik, aastatel 1899–1917 tegutses ta muusikaarvustajana Tartu ajalehe "Postimees" juures. Samuti koostas ja andis ta välja mitu raamatut ja uurimistööd: "Kunstlaulust ja Solfeggio" (1923), "Klaverist ja selle ehitusest" (1934), "Klaveritehnika ülikool" (Gradus ad Parnassum, 1914-48), "Kunstlaul" (1926), "Naturaalhäälestik" (1929-32), "Värv-valguse muusika" (1932-45). Alates 1932. aastast juhtis ta Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", kus tegeles muuhulgas klaveri konstruktsiooni täiustamisega.

Tähtsaima osa Aleksander Läte loomingust moodustavad koorilaulud. Neid on kokku umbes 200 ja tuntumaid laulud – "Pilvedele", "Kuldrannake", "Laul rõõmule", "Malemäng" – on siiani paljude kooride repertuaaris ja kõlanud enamikul laulupidudest. Läte on ka üks esimesi soololaululoojaid eesti muusikas (soololaulud "Mälestus", "Primula veris", "Alpi lill"), samuti on ta kirjutanud 5 kantaati (sh "Millal?", "Rändaja ja tähed") ning instrumentaalteoseid.

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).