Rein Laul

20.03.1939 Tallinn – 7.12.2022 Peterburi
Venemaa Heliloojate Liidu liige alates 1969
Maetud Rahumäe kalmistule

Helilooja, muusikateadlane ja pedagoog Rein Laul lõpetas Tallinna Muusikakooli klaveri erialal Hilja Olmi klassis (1958), Leningradi konservatooriumi muusikateaduse erialal Ada Schnittke õpilasena (1964) ja kompositsiooni erialal Vadim Salmanovi klassis (1967) ning Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudi aspirantuuri muusikateaduse erialal Sergei Bogojavlenski juhendamisel (1970, väitekiri „Стиль и композиционная техника А. Шенберга“ („Arnold Schönbergi stiil ja kompositsioonitehnika“)). 1990. aastal kaitses ta Moskva konservatooriumis doktoriväitekirja teemal „Логические функции мотива в протцессе формо-образования“ („Motiivi loogilised funksioonid arenguprotsessis“).

Rein Laul oli aastast 1970 Peterburi konservatooriumi teooriaõppejõud (aastast 1993 professor), õpetas muusikateoste analüüsi, harmooniat ja polüfooniat. Ta uuris muusikanalüüsi metodoloogiat ja 20. sajandi muusikat (eriti Uus-Viini koolkonda), lõi muusikaliste motiivide funktsiooninihete teooria ning arendas edasi Viktor Bobrovski moduleerivate vormide teooriat.

Rein Laulu võib pidada Eesti muusikaanalüüsi traditsioonide rajajaks. Ta on avaldanud rohkesti teadustrükiseid peamiselt vene ja eesti keeles ning artikleid vene, eesti, inglise ja hollandi keeles, nt „Malestrateegia elemendid Beethoveni muusika temaatilistes protsessides“ (1994), „Šostakovitši muusika bolševistliku ideoloogia ja praktika valguses“ (1994), „Huumor Beethoveni muusikas“ (1998), samuti Bachi, Mozarti, Hindemithi, Debussy, Bergi, Weberni ja Borodini loomingut käsitlevaid artikleid.

Rein Laul pidas loenguid ka Eesti Muusikaakadeemias ning osales siinsel konverentsil „Heliteos kui probleem“ (1996, 1998). 1999. aastal tähistasid Eesti Muusikakaadeemia ja Eesti Muusikateaduse Selts tema 60. sünnipäeva muusikaanalüüsialase ettekandekoosolekuga. Peterburis on tema juures aspirantuuris õppinud eesti muusikateadlased Mart Humal, Andres Pung ja Margus Pärtlas. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor (2009).

Rein Laulu vene keeles avaldatud raamatud: „О модулирующих формах“ (Leningrad, 1986), „Мотив и музыкальное  формообразование“ („Motiiv ja muusikaline vormimoodustus“, Leningrad, 1987), „О функционалъной динамике сонатной формы венских классиков“ („Viini klassikute sonaadivormi funktsionaalsest dünaamikast“, Leningrad, 1990). Eesti keeles on ilmunud raamatud „Sissevaateid muusikasse“ (Tartu, 1999) ja „Seitseteist etüüdi Beethoveni muusikast“ (Tallinn, 2001).

Rein Laul on loonud orkestrimuusikat, instrumentaalkammermuusikat ja klaveriteoseid. Oma peateoseks pidas helilooja Sümfooniat (1973), mille on salvestanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eri Klasi juhatusel. Tema Puhkpillikvintetti on esitanud Jaan Tamme nimeline Puhkpillikvintett, viiuliteoseid on ette kandnud Lemmo Erendi. Klaverimuusikat on esitanud poeg, pianist Peeter Laul. Tema helikeelt iseloomustavad ekspressionistlikud ja neoklassitsistlikud jooned, ka on ta kasutanud oma loomingus dodekafooniat.

© EMIK 2021

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).