Raimond Lätte

22.02.1931, Tartu – 6.01.1997, Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1961

Helilooja ja pedagoog Raimond Lätte loomingus on esiplaanil kujundliku helikeelega väikevormid, ta on kirjutanud arvukalt koorimuusikat erinevatele kooriliikidele ja lastelaule.

Raimond Lätte on õppinud Tartu 6. Keskkoolis, kus mängis kooli sümfoniettorkestris akordionit ja klaverit. Akordionit asus Lätte õppima ka Tartu Muusikakoolis, mille lõpetas 1952. aastal koorijuhtimiserialal Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis. Õpingud jätkusid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus ta omandas diplomi koorijuhtimises Artur Vahteri juures (1957) ja komponistihariduse Anatoli Garšenki juhendamisel (1961, kooriharmoonia õppejõud oli Mart Saar).

Raimond Lätte on töötanud orkestrandina Elva Kultuurimaja orkestris (1946–1947) ja Tartu rajooni kultuurimaja orkestris (1947–1950) ning muusikatoimetajana kirjastuses Eesti Raamat (1957–1986). Ta on olnud õpetaja Tallinna 29. koolis (1952–1954), õpetanud koorijuhtimist Tallinna Muusikakoolis (1961–1965) ja kooriharmooniat Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1978–1985). Aastatel 1985–1994 oli ta Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Lätte on juhatanud ka mitmeid koore, sh Eesti Põllumajandus Akadeemia Meeskoor Tartus ning Tallinnas Kunstsarvetehaste Naiskoor ja Kaubandustööliste segakoor Leelo.

Ehkki Raimond Lätte loomingu arvukama osa moodustavad koorilaulud, mida ta on kirjutanud kõikidele kooriliikidele ning mitmes raskusastmes, oli ta heliloojana mitmekülgne. Tema loomepärandisse kuulub veel sümfooniline muusika (sh sümfooniline poeem „Bukolica Noctic“), vokaalsümfoonilised teosed, instrumentaalkammermuusika, soololaule (tuntmad tsüklid „Kodukandi laulud“ ja „Mõtisklused“), estraadilaulud, muusika filmidele ja tele- ning teatrilavastustele.

Raimond Lätte on saanud Eesti NSV muusika-aastapreemia (1981) ja ELKNÜ preemia (1984) ning pälvinud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse (1984).

© EMIK 2017

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).