Artur Kapp

28.02.1878, Suure-Jaani – 14.01.1952, Suure-Jaani
Maetud Suure-Jaani kalmistule
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1945

Artur Kapp oli Eesti üks esimesi professionaalseid heliloojaid ja XX sajandi esimesel poolel mõjuka muusikakoolkonna rajaja. Tunnustatud heliloojad olid ka tema poeg Eugen Kapp (1908–1996) ja vennapoeg Villem Kapp (1913–1964).
Artur Kapi looming hõlmab nii sümfoonilisi suurvorme kui ka kammermuusikat ja koori- ning soololaule. Tuntud ka kui orelivirtuoos, kirjutas Artur Kapp Eesti esimese orelikontserdi. Omas žanris Eesti esimeste hulgas valmisid paljud teisedki tema teosed (avamäng "Don Carlos", Sümfoonia nr. 1, kantaadid, orelisonaat).

Artur Kapi suurejoonelist, ülev-ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon – Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. Tema suurvorme iseloomustab monumentaalne vormikujundus ja jõuline kontrapunktitehnika. Enamasti on Kapi muusika sõnum dramaatiline, kajastades filosoofilisi ja eksistentsiaalseid teemasid. Meloodiarikastes väikevormides avaneb helilooja ande lüüriline pool.

Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts, Edgar Arro, Juhan Jürme, Enn Võrk, Johannes Hiob, Johannes Bleive, Gustav Ernesaks, Villem Kapp, Villem Reimann jt.

Artur Kapp alustas õpinguid Peterburi Konservatooriumis 1891. aastal. 1898. aastal lõpetas ta seal Louis Homiliuse oreliklassi, 1900. aastal Nikolai Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi. Aastatel 1904–1920 töötas ta Astrahani Muusikakooli direktorina. Saabunud 1920. aastal tagasi Eestisse, sai Artur Kapist "Estonia" teatri dirigent (1920–1924) ja Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1925 professor. Aastail 1924–1934 juhtis ta ka Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi tegevust. Vanaduspäevad veetis Artur Kapp oma sünnilinnas Suure-Jaanis.
Artur Kapile omistati ENSV teenelise kunstitegelase tiitel. Ta pälvis Nõukogude Eesti preemia (1949) ja NSV Liidu riikliku preemia (1950).

Artur Kapi loomingu tutvustamisele ja uurimisele on kaasa aidanud 1998. aastast alates toimuv Suure-Jaani Muusikafestival ning 2001. aastal asutatud Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing. Tähtsaks sündmuseks Artur Kapi muusika taasavastamisel oli tema oratooriumi "Hiiob" ettekanne aastal 1997, pärast viiekümneaastast vaheaega. 

Artur Kapi loomingut kirjastab Edition Eres Estonia.

Vaata ka: Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing, Heliloojate Kappide Majamuuseum

© EMIK 2005

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).