Evald Aav

07.03.1900 Tallinn – 21.03.1939 Tallinn

Helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor.

Evald Aav õppis eraviisiliselt klaverit Helmi Viitol-Mohrfeldti juhendamisel ning muusikateooriat Anton Kasemetsa juures. 1926. aastal lõpetas Tallinna Kõrgema Muusikakooli kompositsiooni erialal Artur Kapi klassis. 1916–1926 laulis Estonia ooperikooris, 1924– 1927 juhatas Tallinna sõjakooli koori ja orkestrit, 1929–1936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934–1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ja 1937–1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Osales organisaatorina paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: 1932–1939 töötas Autorikaitse Ühingus, 1932–1936 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastuses toimetajana ja 1930–1939 toimetajana ajakirjas "Muusikaleht", 1930–1939 kuulus ta Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aav oli XI üldlaulupeol meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. 1943. aastal asutas tema õde Frida Rukki Tallinna Konservatooriumis Evald Aava nimelise Stipendiumi, mille sai esimesena Heimar Ilves.

1928. aastal kirjutas Evald Aav esimese Eesti rahvusliku ooperi ''Vikerlased'', mis käsitles inimsaatuse kujunemist 1187. aasta Sigtuna hävitamise retke taustal. Loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud – ta on kirjutanud ligi 50 sega-, nais- ja meeskoorilaulu, mitmeid on võetud üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva (nt. "Laulik", "Hommik", "Me oleme Põhjamaa lapsed" jt) ning on pälvinud ka auhindu koorilaulude võistlustel.

© EMIK 2011

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).