Rein Rannap

06.10.1953 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1979
Eesti Interpreetide Liidu liige alates 1998

Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator, tuntud ka kui rock-ansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutaja. Ta on mitmekülgne ja laia tegevusalaga muusik, kelle loomingu ja interpretatiooni ainulaadses stiilis on ühinenud kerge ja tõsise muusika taotlused.
„Vähemalt seda võin küll rahulolevalt öelda, et muusika-siseselt olen nii rollipiiridest (looja, esitaja, improvisaator) kui ka žanripiiridest (mis iganes nad siis kellegi jaoks parasjagu ka pole) alati suutnud lõdvalt üle astuda, neid sageli isegi mitte märgates. Minu jaoks on kogu muusika olemuslikult ühtne,” on Rannap öelnud. Ta tunnistab ka, et piir kerge ja tõsise muusika vahel tema jaoks puudub. Ta on edukalt üles astunud kui klassikalise taustaga rokkmuusik, esitanud klassikalist klaverirepertuaari, jazz- ja vabu improvisatsioone, kirjutanud sümfoonilist muusikat, kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi 200 levilaulu, mis on kujunenud kõige kaalukamaks ja enim tuntust toonud osaks tema loomingust.

Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres – ema Ines Rannap oli viiuldaja ja Isa Heino Rannap muusikapedagoog. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Oma professionaalse tegevuse alguseks peab Rannap ise viiendat kooliaastat, mil lindistas Eesti Raadio fonoteeki klaveripalu ja oma laule.
Rein Rannap lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1972 ja Tallinna Konservatooriumi 1977 Virve Lippuse klaveriklassis. Seejärel jätkus tema haridustee Moskva Riikliku Konservatooriumi assistentuur-stažuuris Lev Naumovi juhendamisel 1979.
1987 siirdus ta kontserdireisile Itaaliasse ja sealt edasi Ameerikasse, kus aastatel 1991–1995 õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja 1997 omandas samas doktorikraadi helioomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel.

Klassikalise heliloojana kirjutab Rannap heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid „Naiivsed palad” (1980–1982), „Cruise Control” (1991), „Six-pack piano” (1997) ja hulk väiksemaid klaveripalu, Klaverikontsert (1984) ja „Time Sculpture” klaverile ja sümfooniaorkestrile. Samuti on ta ise enamikel juhtudel olnud oma klaveriteoste esmaettekandja. Ta on kirjutanud ka kammer- ja kooriteoseid, teatri- ja filmimuusikat. Olulisel kohal Rannapi loomingus seisavad kaks rock-kantaati: „Ilus maa” (1982) ja „Taevas ja maa” (2009) solistidele, segakoorile, klaverile ja rock-ansamblile.
Kaalukaima osa tema loomingust moodustavad ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja (1971–1975 ja 1980–1985), mis terve kümnendi ja hiljemgi eestlasi proletariaadi diktatuuri vastu mühama pani ja mille laulud Jüri Üdi tekstidele olid tolle ajastu revolutsioonilise noortepõlvkonna vaieldamatu sümbol, Noor-Eesti (1977–1988) ja Hõim (1979–1980). Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus jpt.
1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi („Sa tule nüüd”, „Mis küll saab”), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi („Keegi tulla võib”, „Sinu hääl”). Poplauludest tuntuimad on „Raagus sõnad”, „Nii vaikseks kõik on jäänud”, „Ühes väikses Eesti linnas”.

Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniorkestriga kõlas George Gershwini „Rhapsody in Blue”.
1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil, 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nim. pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis.
Ta on salvestanud Bachi klaverimuusikat, Jaan Räätsa loomingut ning kaks plaati improvisatsioonidega firmale Melodija. Ta on olnud mitme eesti helilooja, sh A. Pärdi, J. Räätsa, R. Kangro klaveriteoste esmaesitaja.
Mitmel korral on ta esinenud endise Nõukogude Liidu juhtivate sümfooniaorkestritega, osalenud rahvusvahelistel festivalidel, sh džässfestivalidel, on lindistanud klassikalist ja improvisatsioonilist muusikat Eesti Raadiole, esinenud Eesti Televisioonis. USAs on ta esinenud National Publik Radio's ja televisioonis ning esinenud solistina Los Angelese orkestritega. Lisaks endise Nõukogude Liidu linnadele on Rannap esinenud suuremates linnades Kanadas, Austraalias, samuti Itaalias, Inglismaal, Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Kuubas ja Türgis.

„Minu elu on muusika ja selle jagamine teiste inimestega”, on Rannap öelnud. Soovides pakkuda laiale kuulajaskonnale võimalust osa saada klassikalisest ja muust väärtmuusikast kontsertettekandes kodulähedastes kohtades, on ta alates 1997. aastast, mil toimus esimene kontserttuur „Klaver tuleb külla”, korraldanud sarnaseid kontserdireise maakohtadesse üle Eesti, kus nii kirikutes kui ka vabaõhulaval esitanud klassikalist klaverirepertuaari, oma loominguparemikku kuuluvaid klaveriteoseid ja laule (Maarja-Liis Ilus, Taavi Peterson) ning improvisatsioone.
Lisaks esinemistele väikestes maakohtades, on Rannap juhtinud ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998) ning olnud žürii liige saatesarjas „Eesti otsib superstaari” (2008-2010).

Rein Rannap on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia 1997. aastal ning 2003. aastal aktiivse kontserttegevuse eest. 2014. aastal omistati talle Eesti Muusikanõukogu aastapreemia.

Vaata ka Rein Rannapi interpreedi profiili
Rein Rannapi koduleht : www.rannap.ee

© EMIK 2010

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).