Aaro Pertmann

10.01.1971 Tartu
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2002

Aaro Pertmann on õppinud Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis muusikateooriat, samal ajal heliloomingut Alo Põldmäe juures. 1996. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal Eino Tambergi juhendamisel. 2008. aastal lõpetas Pertmann avatud ülikooli vormis Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Praegu tegutseb Pertmann muusikaõpetajana Paide Täiskasvanute Keskkoolis ja Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Pertmanni teoseid on esitanud tütarlastekoor Ellerhein, Läti Rahvusorkester, Nõmme Linnaorkester, Tallinna Saksofonikvartett, Uus Tallinna Trio, tšellist Pärt Tarvas, pianistid Mati Mikalai ja Martti Raide, saksofonist Virgo Veldi, harfimängija Tatjana Lepnurm, sopran Pille Lill, bariton Villu Valdmaa jt. Pertmanni muusika on kõlanud mitmel pool Eestis, põhiliselt festivalil "Eesti muusika päevad".

Tema kooriteos "Magnificat" pälvis 1997. aastal III koha Eesti Naislaulu Seltsi korraldatud uute kooriteoste konkursil. 2001. aastal saavutas Pertmanni "Serenaad" III koha Läti Rahvusorkestri korraldatud loominguvõistlusel "Sinfonia Baltica" Riias. Pärnu orelifestivali ja Tallinna orelifestivali korraldatud uute oreliteoste konkursil 2007 sai "Kohtumised unenägudes" III koha. Pertmanni Klaverisonatiin nr. 3 jõudis 2016. aasta kevadel Itaalias Bergamos korraldatud II Maurice Raveli nimelisel heliloomingu konkursil sooloteoste kategoorias finalistide hulka. Keelpilliorkestriteose "Helletus" videosalvestis oli kavas Veneetsias audiovisuaalse show WAV programmis 2019. aasta veebruaris.

Viimastel aastatel on helilooja teinud palju koostööd Muusikute Fondiga PLMF. 2015. aastal kõlas EHL-i 90. aastapäeva kontserdisarjas PLMF-i poolt korraldatud kontsertidel tema teos klaveritriole "Hinge maskid".
 

Aaro Pertmann:

„Praegu iseloomustavad minu muusikat suundumused impressionismi poole. Olen püüdnud oma loomingut seostada ka eesti rahvamuusikaga ja rahvuskultuuriga laiemas mõistes. Samuti olen püüdnud maailmamuusikast leida sellist, mis toetab minu arusaamist heast muusikast ja elust kui sellisest üldse. Märksõnadeks võiksid siinkohal olla Schnittke, Šostakovitš, Silvestrov, Rihm. Varasemast muusikast Mahler ja eriti Schubert.”

© EMIK 2008
Uuendatud 2019 veebruaris

 

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).