Jüri-Ruut Kangur

17.05.1975

Jüri-Ruut Kangur on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis nii koorijuhtimist Hirvo Surva juures kui ka kompositsiooni Lembit Veevo juhendamisel (1991–1994). 1998. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal Ants Sootsi klassis, täiendades end ka orkestridirigeerimise erialal Jüri Alperteni käe all ning kompositsiooni alal Raimo Kangro juhendamisel. 1996. aastal pälvis ta Gustav Ernesaksa õppestipendiumi.

1995. aastal asutas Jüri-Ruut Kangur projektiorkestri ÜENSO (endine Üle-eestiline Noorte  Sümfooniaorkester) ning tegusteb selle peadirigendina. Orkester on osalenud rahvusvahelistes koostööprojektides ning astutud mitmetel esindusüritustel. Samuti on Jüri-Ruut Kangur olnud Haapsalu Muusikakooli Muusikateatri asutaja ja dirigent-muusikajuht (1994–1999), Haapsalu Linnaorkestri asutaja ja peadirigent (1996–2004), Nõmme Muusikakooli Sümfooniaorkestri asutaja ja peadirigent (2003–2014) ning Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkestri asutaja ja dirigent (2013–2019).

Jüri-Ruut Kangur on töötanud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis dirigeerimisõppejuna ja osakonna juhatajana (2001–2003) ning segakoori ja sümfooniaorkestri dirigenina (2002–2003). Ta on olnud poistekoori Revalia koormeister (1994–1996), Estonia Seltsi Segakoori (1999–2001) ja Rahvusooper Estonia poistekoori dirigent (2000–2002).

Oma kooride ja orkestritega on Jüri-Ruut Kangur osalenud paljudel festivalidel Euroopas, USA-s, LAV-s  jm. Ta on külalisdirigendina juhatanud festivalidel ja rahvusvahelistel noorteorkestrite koostööprojektidel Hollandis, Iirimaal, Türgis, Saksamaal, Norras, Prantsusmaal (2015, 2017 ja 2019), Brasiilias (2019), Soomes, USA-s ja Lõuna-Aafrika Vabariigis ning lisaks andnud meistrikursusi Lõuna-Aafrika Vabariigis (2015, ühtlasi juhatas oma teost „Eesti lauliku lugu“) ning Eurochestries Festivali raames Prantsusmaal ja Ceará Föderaalses Ülikoolis Sobralis Brasiilias (2019).

Aktiivse kultuurielu tegelasena on ta olnud festivali "Viiulimängud" korraldaja, üleriigilise keelpillimängijate Haapsalu suvekursuste algataja ja korraldaja (1995–2004), Järvi rahvusvahelise dirigentide meistrikursuste, Pärnu Muusikafestivali ja Järvi Akadeemia korraldajaid (2009–2017) ning 2012. aastal Tallinnas toimunud toimunud IX Euroopa Orkestrite Festivali peakorraldaja.

Dirigendina on Jüri-Ruut Kangur toonud ettekandele mitmeid suurvorme ja lavateoseid. Ta on seisnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Ta on olnud sümfooniaorkestrite juht XXVI üldlaulupeo "Minu arm" (2019), XII noorte laulupeol "Mina jään" (2017), XXVI üldlaulupeol "Aja puudutus. Puudutuse aeg" (2014), XI noorte laulupeol "Maa ja ilm" (2011) ning X noorte laulupeol "Ilmapuu lävel" (2007).

Jüri-Ruut Kanguri helilooming on žanriliselt mitmekülgne – siia kuuluvad nii vokaalsümfoonilised suurvormid, orkestriteosed kui ka koorilaulud. Tema helikeelele on iseloomulikud meloodiarikkus, värvikas harmoonia ja sageli ka minimalistlik meditatiivne väljenduslaad ja rütmikus. Suurvormidest võib esile tuua Reekviemi, Magnificati, oratooriumi "Eesti lauliku lugu", humoratooriumi "Suremata kuulsus Salomon Vesipruul", muusikalid "Joona saatmine" ja "Klounid klassiekskursioonil". Tema koorilaul "In Paradisum" võitis 2000. aastal vabariikliku mees- ja poistekooride võistluse. Jüri-Ruut Kanguri muusikat on ette kantud mitmel pool Euroopas (Holland, Saksamaa, Iirimaa, Island, Inglismaa, Portugal, Kreeka, Itaalia, Läti, Ungari, Tšehhi, Prantsusmaa jm), USA-s, Kanadas, Brasiilias ja ka Lõuna-Aafrika Vabariigis. Lisaks on Kangur orkestreerinud u 200 teost, sh Marian Kovali lasteooper "Hunt ja seitse kitsetalle", Charles Auguste de Bériot’ "Balletistseenid", lastelaulud, filmimuusika jm.

Lisaks dirigenditööle, helilooja-ametile ja kultuuriürituste korraldamisele on Jüri-Ruut Kangur koostanud ja kirjutanud ka mitmesuguseid raamatuid, sh "Poistekoor Revalia 40" (1995), "Haapsalu Muusikateater 1994–1999" (1999), "Haapsalu Linnaorkester 1996–2001" (2001), "Nõmme Muusikakooli Sümfooniaorkester 10" (2013) ja "ÜENSO 20, 1995–2015" (2016) ning esinenud ettekannetega ka mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel.

Jüri-Ruut Kangur on Eesti Koorijuhtide Liidu asutajaliige, Eesti Kooriühingu juhatuse liige (aastast 2019), Euroopa Noorteorkestrite Assotsiatsiooni liige (alates 2007), Euroopa Orkestrite Föderatsiooni juhatuse liige (2009–2018) ja 2019. aastast viimase president, Eurochestries Rahvusvahelise Föderatsiooni asepresident (aastast 2018), olnud Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu esimees (2010–2019) ning 2019. aastast Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu auliige.

Jüri-Ruut Kangurile on omistatud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2007), Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (2012), Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia (2015) ning pälvinud Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2009).

© EMIK 2014
Uuendatud 2020 detsember

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).