Harri Kõrvits
16.10.1915 Paide – 9.04.2003 TallinnEesti Heliloojate Liidu liige alates 1944
Eesti Ajakirjanike Liidu liige alates 1964
Maetud Tallinna Metsakalmistule
Harri Kõrvits õppis Tallinna Konservatooriumis orelit Hugo Lepnurme klassis (1939–1940), koori- ja orkestrijuhtimist Tuudur Vettiku ja Olav Rootsi klassis (1940–1941) ning lõpetas konservatooriumi muusikateaduse erialal Artur Vahteri juhendamisel (1952).
Harri Kõrvits tegutses köster-organistina Koeru kirikus (1935–1938) ja Tallinna Kaarli kirikus (1939–1940) ning kuulus sõja ajal Jaroslavlis Eesti Riiklike Kunstiansamblite koosseisu (1942–1944).
Harri Kõrvits organiseeris muusikaelu mitmetel ametikohtadel: ta oli ENSV Kunstide Valitsuse muusikaosakonna juhataja (1943–1945), ENSV Kunstide Valitsuse muusikaosakonna inspektor (1949–1953), Eesti Heliloojate Liidu vastutav sekretär (1944–1950), Eesti Raadio kunstiline juht (1945–1949), Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor (1953–1959), Eesti Raadio muusikasaadete peatoimetaja (1970–1975) ja Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja (1975–1987). Ta töötas Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi osakonnaülemana (1959–1962) ning oli ajakirja Eesti Kommunist kultuuriosakonna juhataja (1962–1970).
Harri Kõrvits juhendas muusikateaduse üliõpilasi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1952–1962), uuris eesti muusikaajalugu, tegi kaastööd koguteostele "Eesti muusika" I (1968) ja II (1975). Ta on kirjutanud monograafiad Eugen Kapist (Moskva, 1959; Tallinn, 1964), Tiit Kuusikust (Tallinn, 1963), Karl Otsast (Tallinn, 1968), Eduard Sõrmusest (Tallinn, 1968; Tallinn, 1972; Leipzig, 1978). Ta koostas raadios ülevaatlikke saatesarju, nt "100 aastat eesti viiulimuusikat", samuti on ta koostanud ja toimetanud väljaannet "Eesti rahvalaulud" (1954–1965, vaheldumisi Aado Velmetiga).
Harri Kõrvits on kirjutanud koori-, rahvalikke ja levilaule, näidendimuusikat, aga ka laulutekste. Suurema populaarsuse on saavutanud "Purjesportlaste laul" ja "Karepa valss", laululupidudel on kõlanud naiskoorilaulud "Kuulus kangur" ja "Kangur", lastekoorilaul "Metsaistutajate laul" ning "Tõotus" meeskoorile. 1990. aastatel kirjutas ta rohkesti vaimulikke koori-, soolo- ja lastelaule, 1998. aastal ilmus autorikogumikkogumik "15 koraali".
Harri Kõrvits on Eesti NSV teeneline kultuuritegelane (1985).
© EMIK 2020
EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).