Juhan Zeiger

27.08.1897 Terikeste küla, Kastre-Võnnu vald – 25.10.1969 Tallinn
Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi liige (1937–1940)
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1945
Maetud Tallinna Metsakalmistule

Juhan Zeiger oli helilooja, rahvamuusikauurija, muusikaõpetaja ning koori- ja orkestrijuht, pikaaegne Järvamaa muusikaelu eestvedaja ning monograafia "Eesti rahvaviisid" autor.

Juhan Zeiger õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis (1912–1914) ja Tartu Aleksandri gümnaasiumis (1914–1918), muusikalise hariduse sai ta Berliinis Sterni konservatooriumis, kus ta õppis kompositsiooni (Alfred Willneri klassis), muusikateooriat ja dirigeerimist (1922–1924).

Ta töötas Vanemuise orkestris viiuldajana (1915–1921) ning muusikaõpetajana Rakveres Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasiumis (1926–1927). 1927–1940 tegutses Zeiger Paides, mis kujunes tema elu üheks aktiivsemaks perioodiks: ta töötas muusikaõpetaja, koori- ja orkestrijuhina mitmes Paide koolis (Paide Ühisgümnaasiumis, Paide Algkoolis, Paide Kaubanduskoolis, Paide Tööstuskeskkoolis), juhatas Paide segakoori ja meeskoori, juhatas Järvamaa laulupidusid ning mitmeid laulupäevi ning oli Eesti Lauljate Liidu Järvamaa osakonna esimees ning Järva lava- ja helikunsti seltsi Voog esimees ja muusikajuht.

1940–1941 oli Juhan Zeiger Väätsa mittetäieliku keskkooli direktor, 1941–1944 Mäo algkooli ja hiljem Mäo mittetäieliku keskkooli direktor. 1946. aastal asus Zeiger Tallinnasse. Ta õpetas Õpetajate Seminaris (1946–1947), oli Jaan Tombi nimelise Keskkultuurihoone (Mustpeade maja) kunstiline juht (1946–1948), juhatas Eesti Raadio (1947) ja ENSV Riikliku Filharmoonia (1949–1950) rahvapilliorkestrit ning oli Tallinna Riikliku Konservatooriumi rahvaloomingu aluste õppejõud (1954–1955). Alates 1955. aastast tegutses Juhan Zeiger vabakutselise heliloojana.

Juhan Zeiger võttis osa rahvamuusika kogumise ekspeditisoonidest. Ta on eesti rahvamuusikat uurinud, töödelnud, loonud ligi 300 rahvamuusikapärast teost ning teinud seadeid rahvapilliorkestrile. Tema mahukamateks töödeks on monograafia "Eesti rahvaviisid" (1934) ja postuumselt ilmunud "Rahva muusikalise loomingu aluseid ja traditsioone" (1970). Ta oli III (1947) ja IV üldtantsupeo (1950) rahvapilliorkestrite juht, tema "Võrumaa pillilugu" rahvamuusikaorkestrile oli kavas XV üldlaulupeol (1960).

Suure osa tema loomingust moodustab koorimuusika. Segakoorilaul "Kui lähed sõtta sõdimaie" oli kavas IX üldlaulupeol (auhinnatud Lauljate Liidu korraldatud laulupeo laulude konkursil), hiljem "Õitse, maa ja müha, meri" XXI üldlaulupeol poiste- ja meeskooride esituses. Tema esitatumad koorilaulud on veel "Maa meiega", "Püha" ("Sanctus"), "Ann oli uhke", lisaks jõululaulud lastekoorile ("Jõua jälle, jõuluime", "Jõuaks küll need jõulud tulla" jt). Zeigeri tuntumad rahvalaulutöötlustest soololaulud on "Viire takka", "Sõsarsaared", "Vaeslapse laul", "Küla mul ütleb" jt. Tema muusikat iseloomustab lihtne harmoonia ja mitmekesine rütm, mis teevad selle arusaadavaks laiale kuulajaskonnale.

© EMIK 2020

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).