August Topman

10.07.1882 Kabala vald, Rapla kihelkond, Harjumaa – 8.09.1968 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige 1944–1949
Eesti Teatriühingu liige alates 1966

Organist, koorijuht, pedagoog ja helilooja August Topman on jäädvusutunud eesti muusikalukku väga mitmekülgse ja aktiivse muusikuna. Ta oli üks meie kõrgema muusikaõppeasutuse, praeguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia mõtte algatajaid ja teostajaid. Oreliõppejõuna laiendas ta oreliklassi pilliparki ning rajas 1937. aastal kirikumuusikaosakonna. Topmani heliteoste loetelu pole kuigi suur, peamiselt kirjutas ta koorimuusikat.

August Topmani esimeseks oreliõpetajaks oli tema isa, edasised õpingud jätkusid Leipzigi kooliga Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke käe all. 1904. aastal lõpetas ta Louis Homiliuse oreliklassi Peterburi konservatooriumis, kus teoreetilisi aineid õpetasid heliloojad Nikolai Rimski-Korsakov, Anatoli Ljadov ja Aleksandr Glazunov. 1911. aastal lõpetas Topman Peterburis Jāzeps Vītolsi kompositsiooniklassi, õppides samas ka Nikolai Tšerepenini juures dirigeerimist.

August Topman tegustes aastatel 1904–1919 Tallinna Jaani kiriku organistina. Ta on olnud muusikaõpetaja Alice Segali eramuusikakoolis (1907–1916), Nikolai I gümnaasiumis (1908–1917), Tallinna poeglaste kaubanduskoolis (1910–1919), Tallinna Õpetajate Semnaris (1919–1923) ja Tallinna II tütarlastegümnaasiumis (1924–1931). Topman osales 1919. aastal ka Tallinna Konservatooriumi eelkäija Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ning töötas aastatel 1923–1950 konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete, oreli, kooli- ja kirikumuusika õppejõuna (aastast 1925 professor). Tema õpilaste hulka kuuluvad Juhan Jürme, Peeter Laja, Joosep Aavik, Herman Känd, Paul Indra, Kasimir Žypris, Hillar Saha, Hugo Lepnurm, Johannes Hiob, Edgar Arro, Johannes Kappel, Friedrich-Werner von zur Mühlen, Udu Topman, Leo Virkhaus, Leho Võrk, Carl Otto Märtson jt. Topmani käe all õppis orelit ka Gustav Ernesaks. Samuti pidas ta loenguid kirikumuusikast Tartu ülikooli usuteaduskonnas.

Lisaks osales Topman oreliüliõpilaste ja vabatahtlike abistajate organisatsiooni Collegium Musicum asutamises ja tegevuses ning jätkas aastast 1931 Peeter Ramuli lõpetamata jäänud muusikaajaloo õpiku kirjutamist. Seoses sellega käis ta mitmel korral Saksamaal materjali kogumise eesmärgil. 1950. aastal tagandati Topman poliitilistel põhjustel nii õppejõu ametist kui ka Eesti Heliloojate Liidu liikmete nimekirjast.

Interpreedina astus August Topman aastast 1911 üles oreliõhtutega, kus esitas erinevatest ajastutest pärit muusikat heliloojatelt Johann Sebastian Bach, Richard Wagner, Karl Piutti, Sigfrid Karg-Elert, Ferenc Liszt jpt, samuti kuulus tema repertuaari Peeter Süda ja Artur Kapi orelimuusika. Koostööpartnerite hulka kuulisid mitmed lauljad ja instrumentaalsolistid.

Koorijuhina tegutses ta aastast 1904 mitme koori juures, sh Peterburi Eesti Käsitööliste Seltsi ja karskusseltsi Valvaja koor, Tallinna Jaani kiriku oratooriumikoor, Estonia muusikaosakonna koor (1911–1924, osales ka EMO segakoori loomisel) ja Tallinna Meestelaulu Seltsi koor (1927–1936). Tema juhatusel tulid ettekandele nt Joseph Haydni „Aastaajad“ (1913, 1921) ja „Loomine“ (1915), Nils Gade „Kalanus“ (1914), Georg Friedrich Händeli „Simson“ (1917) ja „Messias“ (1922, 1928), Camille Saint- Saënsi „Reekviem“ (1921) ning Felix Mednessohni „Elias“ (1923). Aastatel 1013–1921 oli Topman Estonia teatri koormeister-repetiitor ning operetidirigent, dirigeerides Jaques Offenbachi „Orpheus põrgus“ (1920), Sidney Jonesi „Geišat“ (1920), Franz Lehár „Mägivürsti“ (1920) ning Johann Straussi/Ernst Reitereri „1001 ööd“ (1921).

August Topman on olnud Eesti Lauljate Liidu esimees (1927–1929) ning EELK kirikumuusikat koordineeriva Kirikumuusika Sekretariaadi asutaja ja esimees (1931–1935).

August Topmani sulest on ilmund raamat „Mälestused“ (1972).

August Topman on pävinud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse (1957).

© EMIK 2016

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).