Liis Jürgens

ORKESTRITEOSED

Teosed sümfooniaorkestrile

• Tabu-tabu unenägu

  Veljo Tormise teemale
  2022
  8'
  parmupill, šamaanitrumm, sümfooniaorkester
  Esiettekanne: Baltic Sea Philharmonic, dirigent Kristjan Järvi; 23.03.2022, Koningin Elisabethzaal, Antwerpen, Belgia
  Esiettekanne Eestis: Baltic Sea Philharmonic, dirigent Kristjan Järvi; 12.08.2022, Pirita kloostri varemed, Birgitta Festival
  
• Värav

  • Audio

  • Värav / Vanemuise Sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi

  -

  +

  /

  Värav
  
  Väravaid on mitmesuguseid – värav koduaeda, karjamaale, portaal uhkesse suurhoonesse, uude aastasse või aastaaega, teistsugusesse elujärku, väravad sündi ja surma... Mõnest väravast võib läbi minna seda peaaegu et märkamata, teine on nagu pikk sammaskäik, milles olles ei mäleta enam sisenemist ega tea kui pikalt veel tuleb minna. Teisel pool väravat on midagi, mida pole siin pool. Vaid värava läbi-nuile avalduvad teise poole saladused.
  
  Pealkirja saamislugu on järgmine: teose loomise aegu keeldusin mitmel korral turvatsooni piiril olevast väravast läbi minemast, põrkusin tagasi otsides vanu tuttavaid radu. Teadmatusele vaatamata sundis kätte tulnud muusikaline materjal siiski väravat paotama ja mõne sammugi tegema.
  
  Kõlav muusika on sümboolselt ka kui värav kevadesse, kuna on kirjutatud talve ja kevade piiril, tänutundega maestro Paul Mägi ja Vanemuise Sümfooniaorkestri vastu, kellega see on juba teine koostöö.
  
  Liis Viira (Esiettekande kavalehelt)

  2019
  13'
  sümfooniaorkester
  Esiettekanne: Vanemuise Sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi; 10.05.2019, Vanemuise kontserdimaja, Tartu
  
• Tähevaikus

  • Audio

  • Tähevaikus / Vanemuise Sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi

  -

  +

  /

  Tähevaikus
  
  Tähendus:
  Tähevaikus on miski, mida võib kohata eemal linnamühast ja tänavalaternate valgusest, kuid mis on ometi olemas ka kesk kõige suuremat müra või mistahes meeleolu nagu selge taeva sõõr keset tuulispaska.
  Märksõnad:
  taevakuppel, taevakaar, taevakumm, tähekauss, tähevalgus, tähekülv, kaanetanud järv, äärmused, perifeeria, Valdur Mikita raamat „Lingvistiline mets“, kosmose avarus-vaikus-tühjus, talvine pimedus-kargus-selgus-sädelus-tardumus, hõbeniit, maamaastik vs taevamaastik, unemullid ehk poolteadvelolek, Lõuna-Eesti, suusalaager, järvesaun ja jääauk, taedvus, kohalolu, müra, kaksteist tooni jne.
  Legend:
  Kõik sai alguse sellest, kui ma seisin kunagi keset Kurgjärve jääd ja vaatasin lummatult läbi karge talveõhu järve kohal kummuvat tähistaevast. Mõni saunaline hüppas samal ajal eemal kilgete saatel jääauku. Ääretut ja helisevat Tähevaikust see ei häirinud. Ääretu ja helisev Tähevaikus ei teinud maiseid hääli kuulmagi, vaid helendas pimeda Lõuna-Eesti kohal omasoodu ja oli kuidagi eemalolev. (Nüüd vist hakkab juba joonistuma, millest see lugu räägib.)
  Igal juhul, kui kaanetanud järve jää, mille keskel parajasti seistakse, on valge, siis helendavad ka tähed kuidagi teist moodi. See seik tuli mulle möödunud novembris meelde, kui Jandra ja Irisega Rõuges ööbisime ning magama minnes paistis katuseaknast seesama tähistaevas. Siis ma mõtlesin: nüüd ma tean, millest see lugu räägib!
  Miks just Lõuna-Eesti ja järv, ma ei tea – kokkusattumus. Aga võibolla mere ääres ei saa kunagi olla nii täiuslikult pime ja vaikne öö, vesi ikka peegeldab ja kohiseb... Ja järv ilmselt sellepärast, et ümbritsev mets loob taevakuplile sobiliku ümara või ovaalse raami.
  Lõuna-Eestist hakkas lugu hargnema, aga tegelikult sai sellele heliluuletusele kokku päris kirev geograafia. Tallinn-Kotka-Leipzig-Haag-Tallinn, küllap tuli igast kohast veel sealse kohavaimu mõjutusi. Enamasti oli aga pilves ilm või linnatuled ei lasknud tähti näha – mis ei takistanud siiski Tähevaikuse ligiolu, kuna päris Tähevaikust ei saagi inimsilma-kõrvaga tajuda. On võimalik ainult kuulatada ja mingite sisemiste kombitsatega tunnetada.
  
  Liis Viira
  (Eesti Muusika Päevad 2014 kavalehelt)

  Heliluuletus sümfooniaorkestrile
  2014
  14'
  sümfooniaorkester
  Esiettekanne: Vanemuise Sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi; 10.04.2014, Estonia kontserdisaal, festival "Eesti muusika päevad"
  

Teosed kammerorkestrile

• Kärjemuusika

  • Audio

  • Kärjemuusika / Pärnu Linnaorkester, dirigent Risto Joost

  -

  +

  /

  Kõik nähtused on ühteistpidi ahelas, nõnda ka väikesed kärjekojad kärjepolüfoonias.
  
  Liis Jürgens

  2008
  10'
  kammerorkester: 2221, 2210, löökpillid (3 mängijat), keelpillid
  Esiettekanne: Pärnu Linnaorkester, dirigent Risto Joost; 18.06.2008, Tartu Jaani kirik, Eesti Noorte Heliloojate Festival
  

Teosed keelpilliorkestrile

• Nähtamatu

  Liis Jürgens:
  
  Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Olgu see siis kujuteldav kaaslane, Valge Daam Haapsalus, salapärane helitekitaja Lasnamäel, keelpillide roobitagune maailm või koguni Jumal. Kujuteldav kaaslane ununeb, kui tekib reaalne sõber, Valge Daam kaob, kui kuu loojub. Salapärased helid kustuvad, kui tuul vaibub. Keelte roobitagune osa vaikib, kui mängitakse õigel pool. Kõige vahel püsib aga endiselt näntamatu seos.

  2005
  7'
  keelpilliorkester
  Esiettekanne: Haapsalu linnaorkester, dirigent Mikk Murdvee; juuli 2005, Haapsalu Toomkirik, festival „Viiulimängud“
  Tellija: Festival „Viiulimängud“
  
• Ööpilved

  Liis Jürgens:
  
  Lugu, mida võib kuulda hommikupoole unes. Silme ette kerkivad amfiteatri trepid, millel mängivad muusikud (beežides sametpükstes), ning nende kohal kiiresti sõudvad pilved kuuvalges öötaevas.

  1999
  6´
  keelpilliorkester
  Esiettekanne: Collegium Consonante, dirigent Lehari Kaustel; 19.08.2004, Tallinna Pühavaimu kirik
  

TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE/SOOLOINSTRUMENTIDELE JA ORKESTRILE

Teosed harfile ja orkestrile

• Labürint Harfimäng

  2002
  12'
  sooloharf, kammerorkester: 1100, 0110, keelpillid
  Esiettekanne: Liis Jürgens (harf), Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester, dirigent Toomas Kapten; 20.06.2002 Estonia kontserdisaal, Tallinn
  

Teosed kahele või enamale solistile ja orkestrile

• Pool-peeglid

  Liis Jürgens:
  
  Pool-peeglid ehk poolikud peeglid, mis on igal pool.
  Heli lastakse erineva nurga all paigutatud poolitatud peeglitega täidetud ruumi. Motiiv ei peegeldu kunagi täielikult ja ei või teada, mis sellega loo jooksul peegeldudes juhtuda võib.
  Lõpus algab uus ring, kui süsteemi välja ei lülitata.

  1998
  13'
  sooloklaver, sooloflööt, sooloharf, keelpilliorkester
  Esiettekanne: Liisa Hirsch (klaver), Anna Kelder (flööt), Liis Jürgens (harf), Tallinna Noorteorkester, dirigent Toivo Peäske; 2000.a., Estonia kontserdisaal
  

ANSAMBLITEOSED

• Lauamäng

  2003
  3´
  3-4 viiulit, laud ja täring
  Esiettekanne: Karin Rauk (viiul), Kristjan Hallik (viiul), Kristina Olev (vioola); 01.04.2003
  
• Punanesininekollane

  • Audio

  • Punanesininekollane / Liis Jürgens

  -

  +

  /

  Liis Jürgens:
  
  Lugu põhivärvide segamisest ühel assamblaažil, mis koosneb põrandast, punasest harfist, sinisest klaverist ja neljast kollasest tempelplokist. Ka harfi keeled on punased-sinised-kollased, teatavasti saab neist värvidest kõiki ülejäänud toone, v.a. must ja valge (nagu klaveri klahvid).

  2000
  11´
  klaver, harf, 4 tempelplokki
  Esiettekanne: Liis Jürgens (klaver, harf, tempelplokid); 04.04.2002, Eesti Muusikaakadeemia kammersaal, festival „Eesti muusika päevad“
  

Duod

• Silmapiir

  • Audio
  • Video

  • Silmapiir / Virgo Veldi (altsaksofon), Liis Jürgens (harf)

  -

  +

  /

  Silmapiir
  
  Kaugusse vaatamine on üks meeldiv ja igatsuslik tegevus ning silmapiiregi võib olla väga erinevaid – sirgelt kulgevaid, pisemate lainetega või hoopis mägiste sakkidega. Üks omapärasemaid nähtud silmapiiridest oli Reikjavíkis, kus mägede joonis oleks justkui laulnud, tähistanud müütilist meloodiat.
  
  Originaalis aastal 2000 viiulile ja klaverile kirjutatud pala "Silmapiir" eripäraks on see, et teos ootas oma esiettekannet koguni 19 aastat. Esmaettekanne toimus lõpuks Pöide kirikus 16. juunil 2019 ja sai seal kohapeal pühendatud Saaremaad ümbritsevale silmapiirile.
  
  Liis Jürgens

  2000/2022
  4'
  altsaksofon, klaver või harf
  Esiettekanne: Virgo Veldi (altsaksofon), Liis Jürgens (harf); 26.02.2022, Tapa Kultuurikoda
  
• Ilmamuutus

  ILMAMUUTUS on inspireeritud vaatest avatud taevalaotusesse, kus võib olla korraga näha nii olev kui ka tulev või minev ilm. Ringliikumises energiavahetusprotsessid atmosfääris ja atmosfääri ning maa- ja veepinna vahel. Soojad õhumasssid üles, külmad alla…
  MaaILMA MUUTUS klavessiinist elektrikitarrini.
  
  Liis Jürgens

  2005
  8´
  elektrikitarr, klavessiin
  
• Ajastus

  2000
  10´
  2 klaverit
  Esiettekanne: Liisa Hirsch (klaver), Liis Jürgens (klaver); 19.02.2000, Eesti Muusikaakadeemia kammersaal, rahvusvaheline klaveriduode festival
  
• Silmapiir

  2000
  4'
  viiul, klaver või harf
  Esiettekanne: Katrin Nachtigall (viiul), Liis Jürgens (harf); 16.06.2019, Pöide kirik
  
• Varese jalad

  Liis Jürgens:
  
  Harf etendab varese astumist vastava jalgade arvu juures (kui varesel oleks 0, 1, 3, 5, 7, loendamatu arv jalgu). Flööt väljendab viise, mis varesel, vastavalt jalgade arvule, peas keerlema hakkavad.

  1998
  5´
  flööt, harf
  

Triod

• Aeg_aed

  Aeg_aed
  
  Eestikeelsed aeg ja aed sobivad kokku ilusas sõnamängus, kuid neil on ka muud ühist peale kõlalise sarnasuse – mõlemad panevad endas ringi vaatama, liikuma, uudistama, kogema, tänama, märkama olustikku ja detaile oma pidevas tasases muutumises.
   
  Suhet aia ja ajaga on olemuslikult tabanud ning sõnastanud kirjanik Jaan Kaplinski, kelle luuletust "Tänavu suvel on väga palju putukaid" kasutasin aastal 2019 teoses "There are so many insects this summer" koos aleatoorilise helimänguga vaskpillidele. Aeg_aed tõukub loomuliku jätkuna Kaplinski tekstile loodud kompositsioonist, kuid aleatoorika on seekord enamjaolt kirja pandud, nagu käega, mis aia eest ajas hoolt kannab. Loomisel kasutasin ajastuse ja detailide täpsustamiseks enese otsuste asemel kaheksat erinevat täringut. Eesmärgiks habras helitekstuur, millele lisab kihilisust ja õhulisust klavikord – uustulnukana ansambel Una Corda koosseisus.
   
  Teos on kirjutatud minu ansamblikaaslaste Kristi Mühlingu ja Ene Naela topeltjuubeli puhul aastal 2021. Olen imetlenud nende mõlema instrumentidest voogavat helide aeda kui ka nende vanemate loodud aedu Karksi-Nuias ja Tallinnas erinevatel aegadel.
   
  Nõnda nagu see teos on aleatooriline, sobib siia ka Jaan Kaplinski luuletus, leitud raamatu avamisel suvaliselt leheküljelt:
   
  Kartulid on võetud, saarepuud kolletavad.
  Päevalilledel on seemned küpsed, antonovka alt
  tuleb mädanevate õunte lõhna – ikka
  on töid rohkem kui päevi ja midagi
  jääb ikka korjamata, koristamata, lõpetamata.
  Peenramaa tuleb kaevata, tara parandada –
  siis võib minna, taevas jääb paksult pilve;
  varsti on lehed langenud, varsti
  on asjade olemus jällegi selgemini näha:
  arukase raagus oksad kõikumas
  halli hämarduva taeva taustal.
   
  Liis Jürgens
   

  2021
  10'
  Eesti kromaatiline kannel, väikekannel, klavessiin, klavikord (2-3 mängijale)
  Esiettekanne: Ansambel Una Corda; 20.02.2022, Kadrioru loss
  
• Chaco

  [Chaco - lühendatud versioon sõnast Chaconne]
  
  Chaco on varem loodud teose Chaconne n-ö väike vend, sisaldades essentsi originaalteose viiekümnest variatsioonist. Need viiskümmend Hertzi või veretukset või hingetõmmet või päevateekonda või kevad-suvi-sügis-talve ehk 50 chaconne'i-ringi pühendasin oma lemmikheliloojale Erkki-Svenile 50. sünnipäevaks. Ringid sümboliseerivad siin budistliku traditsiooni järgi sansaara igavest ringkäiku.
  
  Liis Viira
   

  Lühem versioon ansamblile Una Corda kirjutatud teosest "Chaconne" (2009)
  2012
  9'
  kannel, harf, klavessiin
  Esiettekanne: ansamberl Una Corda; 06.07.2012, Juuru kirik
  
• Eskimopööre

  Kuulsin, et Kadri-Ann (kes mängib esiettekandes klaverit ja on ühtlasi ka loo tellija) tegeleb süstamisega ja sooritas sellega edukalt eskimopöörde (ing.k eskimo roll). Sellest sai minu lõbusa loo pealkiri, mille sünopsis (mu huviorbiidis on hetkel animafilmid) on lühidalt järgmine:
  “Punapäine eesti neiu, animafilmi peakangelane Kadrunn hakkab valmistuma eskimopöörde sooritamiseks (so kui kajakk on külg ees kummuli läinud, siis veest välja tulek ilma kajakist väljumata). Paremaks sisse-elamiseks kujutleb ta, et viibib Gröönimaal, kuid sellele keskendumisest pole abi – mitmed pöörded ebaõnnestuvad ja süstaga hakkavad toimuma veidrad anomaaliad. Nende irreaalsete nägemuste taga on aga eskimost šamaan, kes lõpuks aitabki Kadrunnil edukalt pöörde sooritada (aeg luubis). Kuid, kuna tegemist on šamaaniga ei lõppe pööre veest välja tulles mitte tavalise läbimärja Kadrunniga, vaid… (Lõpp las jääda seekord saladuseks.)”
  Märkimist väärib ka kokkusattumus, et Kadri-Annil on tõesti plaanis sellel suvel Gröönimaale süstama sõita.
  
  Liis Viira

  2011
  baritonsaksofon, akordion, klaver
  Esiettekanne: Ursula Chillaud (baritonsaksofon), Külli Kudu (akordion), Kadri-Ann Sumera (klaver); 2.06.2011, Tartu Jaani kirik, Eesti Heliloojate Festival
  
• Chaconne

  • Audio

  • Chaconne / Una Corda

  -

  +

  /

  Need viiskümmend Hertzi või veretukset või hingetõmmet või päevateekonda või kevad-suvi-sügis-talve ehk 50 chaconne'i-ringi pühendan oma lemmikheliloojale - Erkki-Svenile 50. sünnipäevaks. Ringid sümboliseerivad siin budistliku traditsiooni järgi sansaara igavest ringkäiku.
  
  Liis Jürgens

  e. 50 ringi Erkki-Sveni terviseks
  2009
  22´
  kannel, harf, klavessiin
  Esiettekanne: ansambel Una Corda (Kristi Mühling, Liis Jürgens, Ene Nael); 06.06.2009, Tartu Jaani kirik, Eesti Noorte Heliloojate Festival
  Tellija: Eesti Noorte Heliloojate Festival
  
• digitalis purpurea

  Liis Jürgens:
  
  Digitalis purpurea on Euroopa ja Põhja-Aafrika päritolu verev sõrmkübaralill. Soovin selles loos luua ja kasvatada üht õrna, vaikset ja erilist orgaanilist struktuuri,…
  …kus üks heli ise on juba tohutu struktuur.
  …kus kõik osakesed elavad oma elu ja täidavad oma ülesannet.
  …kus igal väikesel muutumisel/kasvamisel oleks maksimaalne tähendus.
  Kasvatan lille ja mõõdan teda sõrmepikkustega tšellol (digitus – ld.k. sõrm, sõrmelaiuse mõõt). Taime varre moodustavad peamiselt kannel ja tšello, selles on regilaulu ja fragtaalsuse sugemeid. Lehed ja õied on enamasti mängitud marakal ning klavikordil, need on vabamad ja improvisatsioonilisemad. “digitalis purpureas” on tähtis iga instrumendi keelte ja klahvide sõrmedega puudutamise tunnetus.

  2007
  15'
  tšello, kannel, klavikord
  Esiettekanne: Margus Uus (tšello), Hedi Viisma (kannel), Liis Jürgens (klavikord); 18.04.2007, Draamateatri maalisaal, festival "Eesti muusika päevad"
  Tellija: festival "Eesti muusika päevad"
  Käsikiri
• Sadamapiirkond

  • Audio

  • Sadamapiirkond / Marge Uus (viiul), Villu Vihermäe (tšello), Liis Jürgens (klaver)

  -

  +

  /

  Liis Jürgens:
  
  Sadamapiirkond on kirjutatud, silmas pidades olustikumuutusi ja vastandnähtusi Tallinna sadamas. Ideed on võimalik laiendada ka kõigile teistele sadamatele, kus on ühendatud lahkumine/kohtumine, koledus/ilu, vana/uus jne.

  2001
  17´
  viiul, tšello, klaver
  Esiettekanne: Marge Uus (viiul), Villu Vihermäe (tšello), Liis Jürgens (klaver); 03.10.2003, Eesti Muusikaakadeemia kammersaal, EMA Sügisfestival
  
• Hobuvanker

  2000
  5´
  2 viiulit, harf
  Esiettekanne: Juta Õunapuu (viiul), Tiiu Õunapuu (viiul), Liis Jürgens (harf); 29.05.2000
  
• Mägedes

  1997
  6´
  2 flööti, harf
  

Kvartetid

• Chaconniana

  • Audio

  • Chaconniana / Riivo Kallasmaa (oboe), ansambel Una Corda

  -

  +

  /

  2019
  9'
  oboe, kannel, harf, klavessiin
  Esiettekanne: Riivo Kallasmaa (oboe), ansambel Una Corda; 10.02.2019, Kadrioru loss
  

Sekstetid

• Juurtest sild

  • Audio

  • Juurtest sild / Robert Jürjendal (kitarr), Madis Metsamart (löökpillid), keelpillikvartett Prezioso

  -

  +

  /

  2015
  10'
  kitarr, keelpillikvartett, löökpillid
  Esiettekanne: Robert Jürjendal (kitarr), Keelpillikvartett Prezioso, Madis Metsamart (löökpillid); 17.10.2015, Viljandi Pärimusmuusika Ait, Viljandi Kitarrifestival
  CD "Kaheksa", Viljandi Kitarrifestival MTÜ (2017); Robert Jürjendal (kitarr), Keelpillikvartett Prezioso, Madis Metsamart (löökpillid)
  

Teosed suurele ansamblile (8+)

• Pääsusaba ehk saksofonid kiigemäel

  Olavi Kasemaale juubeliks
  2023
  12 saksofoni
  Esiettekanne: Eesti Saksofoniorkester, dirigent Liis Jürgens; 3.12.2023, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal
  
• Liivaterade raamat

  • Audio

  • Liivaterade raamat / Esbjerg Ensemble, Tine Rehling (harf), Christian Martinez (löökpillid), dirigent Kaisa Roose

  -

  +

  /

  2012
  17'
  soololöökpillid, sooloharf, suur ansambel: flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, 2 viiulit, vioola, tšello (kõigil, v.a. flöödil, on lisainstrumendiks marakas vm sarnane löökpill)
  Esiettekanne: Esbjerg Ensemble, Tine Rehling (harf), Christian Martinez (löökpillid), dirigent Kaisa Roose; 22.03.2012, Estonia kontserdisaal, festival „Eesti muusika päevad“
  
• Niguliste kellad

  Teos „Niguliste kellad“ sai inspiratsiooni kontserdipaiga avarast ruumist ja spetsiifilisest akustikast. Paigutades 14 käsikellade mängijat mõlema külglöövi võlvide alla, moodustub ainulaadne kõlaruum. Tõepärasust lisab ka fakt, et Niguliste kirikus oma kelli enam ei ole.

  2010
  käsikellade ansambel (14 mängijat)
  Esiettekanne: käsikellade ansambel Campanelli, 22.05.2010, Tallinna Niguliste kirik
  Tellija: käsikellade ansambel Campanelli
  Käsikiri
• Liblikapüüdjad

  • Audio

  • Liblikapüüdjad / Esbjerg Ensemble, Liis Viira (klaver), dirigent Kaisa Roose

  -

  +

  /

  2002
  14'
  flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, löökpillid, klaver, 2 viiulit, vioola, tšello, (kontrabass)
  Esiettekanne:

  Esbjerg Ensemble, Liis Viira (klaver), dirigent Kaisa Roose; 22.03.2012, Estonia kontserdisaal, festival „Eesti muusika päevad“
  

TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE

Teosed flöödile

• Päikesekell

  • Audio

  • Päikesekell / Monika Mattiesen (flööt)

  -

  +

  /

  Liis Jürgens:
  
  Selle loo sihverplaadil on osutiks flööt, mis ükskord päikesehelidele, teinekord jälle varjuhelidele näitab. Kui lugu lõpeb, on päike koos varjuga juba veidi edasi nihkunud.
  Kui flööt on üks varasemaid instrumente, siis päikesekell on üks esimesi teaduslikke leiutisi.

  2003
  8'
  flööt, tuulekellad, live-elektroonika ad libitum
  Esiettekanne: Monika Mattiesen (flööt); 07.04.2003, Eesti Muusikaakadeemia kammersaal, festival „Eesti muusika päevad“
  

Teosed löökpillidele

• Tuulepesa

  • Audio

  • Tuulepesa / Vambola Krigul (marimba)

  -

  +

  /

  Liis Jürgens:
  
  Tuulepesa saab alguse ühest oksaraost, millele lisandub järjest uusi ja uusi võrseid. Need põimuvad omavahel puntrasse, kust enam valgus läbi ei paista. See pundar on keskelt tihedam ning äärtest ulatuvad harvemad raod välja. Nüüd ta kõigub seal tuules, tuul puhub tast läbi ja toob ikka veel aegajalt sinna uute okste näol täiendust.

  2004
  8'
  marimba
  Esiettekanne: Vambola Krigul (marimba); 19.04.2004, Eesti Muusikaakadeemia kammersaal, festival „Eesti muusika päevad“
  

Teosed vioolale

• Lill – väikseimgi

  2023
  hääl, vioola (üks esitaja)
  Tekst: Teedy Tüür
  Esiettekanne: Kristjan Kannukene (vokaal, vioola); 4.03.2023, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaal
  
• Ämbliktektoonika

  “Ämbliktektoonika” on inspireeritud ühel jalutuskäigul Viinis valgustatud sillakäsipuu alt leitud ämblikuvõrkudest, mis meenutasid 3D arhitektuurijooniseid (jäädvustatud videol). Võrgud jätkusid terve silla käsipuu all, moodustades niimoodi omaette ämblike linna. Koos kaaslastega – Talvi (loo esitaja) ja Jandraga – sai neile nimeks pandud Ämbliktektoonika. Kuna pandud nimi meenutas Erkki-Sven Tüüri “Arhitektoonika” sarja teoseid, tekkis mõte ka “Ämbliktektoonika”-nimeline lugu kirjutada. Otsustasime sealsamas, et see võiks tulla vioolale ja ainult pizzicatos.
  
  Liis Jürgens

  2007
  8'
  vioola
  Esiettekanne: Talvi Nurgamaa (vioola), Marek Vilba (live-video); 20.10.2007, Tallinna Kunstihoone, festival "Nyyd"
  Tellija: festival "Nyyd"
  

Teosed harfile

• Joonistus

  2019
  ettevalmistatud harf
  Esiettekanne: Eelesiettekanne: Liis Viira (harf); 13.02.2020, Helsingi Musiikkitalo, Helsingi Harfifestival. Esiettekanne: Liis Viira (harf); 1.11.2020, Kai Kunstikeskus, festival "Afekt"
  
• Pendel

  • Audio

  • Pendel / Liis Jürgens (harf)

  -

  +

  /

  Liis Jürgens:
  
  Pendel – ühe telje või punkti ümber vabalt võnkuv keha. Kujuteldav pendel liigub üle, läbi ja mööda harfikeeli. Äärmuspunktid, kus pendel suunda muudab, võivad jääda harfi ulatusest välja.

  2006
  7'
  harf
  Esiettekanne: Liis Jürgens (harf); 29.03.2006, Kadrioru loss, festival „Eesti muusika päevad“
  CD "Una Corda", Una Corda (2011); Liis Viira (harf)
  
• Igatseja

  • Video

  „Nagu noor tütarlaps, kes õhkab igatsevalt puhta ja kirgliku armastuse järele.“
  
  Harald Peep, järelsõna August Gailiti romaanile „Toomas Nipernaadi“

  1999
  5´
  harf
  Esiettekanne: Liis Jürgens (harf); 14.11.1999, Estonia kontserdisaal
  
• Kolm jaaguari

  1999
  3´
  harf
  
• Lumised jõulud

  1996
  1´
  harf
  

Teosed klaverile

• Aleatooriline hällilaul

  Kohustuslik pala Eesti Muusikakoolide Liidu konkursil „Parim noor instrumentalist 2019“
  2018
  klaver
  
• Linnaelu

  Kohustuslik pala Eesti Muusikakoolide Liidu konkursil „Parim noor instrumentalist 2019“
  2018
  2'
  klaver
  
• Rabamaastik

  Kohustuslik pala Eesti Muusikakoolide Liidu konkursil „Parim noor instrumentalist 2019“
  2018
  3'
  klaver
  
• Glazzolla & Glaert (Hommage to Philip Glass)

  Liis Viira
  Glazzolla & Glaert (klaverile, 2013)
  
  Pianist NIcolas Horvath'i ettepanek kirjutada lühike klaveripala hommage'iks Philip Glassile viis ootamatult kelmika miniatuurini, kus kohtuvad kaks hübriidkarakterit. Kokku ristuvad selles palas neli isiksust Glass, Piazzolla, Pärt ja autor ise.
  
  Glazzolla ja Glaert võiksid olla samuti üks kuulus ekraanipaar, nagu näiteks Bonnie and Clyde.

  2013
  2'
  klaver
  Esiettekanne: Nicholas Horvath (klaver); 11.04.2014, Pariis, Tokyo palee
  Tellija: Nicolas Horvath
  
• Sel ööl / Tol ööl

  2013
  klaver
  Esiettekanne: Jaak Sikk (klaver); 1.04.2013, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaal, festival "Eesti muusika päevad", ühe päevaga kirjutatud klaveripalade kontsert
  
• Nõva visioon

  Pianist Marina Zolotarjova initsiatiivil palaks vormunud sketš Nõva rannaäärse looduskauni keskkonna veel kaunimatest imepeentest mustritest ja tugevatest jõujoontest.

  2009
  6'
  klaver
  Esiettekanne: Marina Zolotarjova; 24.05.2009, EMTA kammersaal
  
• Olematu filmi algus

  1998
  3´
  klaver
  
• Tants ümber palava pudru

  1997
  3´
  klaver
  
• Variatsioonid kummitustele

  1997
  2´
  klaver
  
• Ehtsad delfiinid, Hiina heeringad

  1996
  3´
  klaver
  

Teosed orelile

• Valsiepisood

  • Video

  Valsiepisood valmis Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (TMM) tellimusel, et pühitseda August Terkmanni koduoreli taastamist. Käisin teose komponeerimise aegu TMMi hoidlas ka ise seda pilli proovimas ja tallamas, sest koduorelil tuleb ise mängimise ajal ühe jalaga õhku pumbata. Valsiepisoodi esmaesitaja oli Ene Salumäe, kellele see teos on pühendatud. Tegu on minu esimese oreliteosega, nautisin nii oreli mängimist kui ka sellele kirjutamist. Koduorelil polnud küll nii palju registrite variante kui suurel orelil, kuid selle eest armas ja intiimne kõla. Nüüd kõlab Valsiepisood esmakordselt suurel orelil. Pealkirja panemiseks sain inspiratsiooni Eesti animatsiooni suurkujult Priit Pärnalt, kes õpetas, et pealkiri võib anda publikule uue suuna või teistsuguse tähelepanukeskme, lisada filmile (antud juhul muusikapalale) lisadimensiooni.
  
  Liis Jürgens
  (Tekst suure oreli versiooni esiettekande kavast)

  2018
  10'
  orel
  Esiettekanne: Ene Salumäe (koduorel); 29.09.2018, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Muusikainstrumentide hoidla. Suurel oreli versiooni esiettekanne: Kristel Aer (orel); 17.06.2022, Pärnu Eliisabeti kirik, Pärnu Rahvusvaheline Orelifestival
  Tellija: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
  

Teosed muule instrumendile

• Kvint-essents

  Kohustuslik pala Eesti Muusikakoolide Liidu konkursil „Parim noor instrumentalist 2019“
  2018
  klavessiin
  
• Leebe rag

  Kohustuslik pala Eesti Muusikakoolide Liidu konkursil „Parim noor instrumentalist 2019“
  2018
  klavessiin
  
• Võlumägi

  Liis Viira – Võlumägi (Magic Mountain) klavessiinile, 2018
  
  "Võlumägi" on õhulis-kristalne teos kahemanuaalsele klavessiinile, mis kasutab alusstruktuurina lihtsat, vähenevatel intervallidel ja kiirenevatel vältustel põhinevat maatriksit. Algselt oli plaanis luua klavessiinile midagi täiesti ühehäälset, kuid seekord on maatriks esitatud fuugalaadselt ja kahel korral, mis moodustavad kokku metafoorse mäekuju. Esituskujust sai teos ka oma pealkirja, mis tähistab kujutluspilti abstraktsest ja teistesse sfääridesse kuuluvast mäest – võlumäest. Võimalik, et sellest palast saab alguse Maatriksi nimeline seeria, kuna maatriks ehk kõigi võimaluste meri on, nagu nimigi ütleb, lõputu variantsuse allikas. Teadaolevat seost Thomas Manni samanimelise romaaniga pole, kuid kuulaja võib ise ühenduse luua. "Võlumägi" on pühendatud esmaesitaja Ene Naelale.

  2018
  8'
  klavessiin
  Esiettekanne: Ene Nael (klavessiin); 28.04.2018, Mustpeade maja, Tallinna Klavessiinifestival
  Tellija: Eesti Klavessiinisõprade Tsunft
  
• Stella Maris (Mere täht)

  • Audio

  • Stella Maris / Kristi Mühling (kannel)

  -

  +

  /

  „Stella Maris“ [Mere Täht - neitsi Maarja sümbolnimi]
  Stella Maris – mere kohal ripub täht, nagu avanev lilleõis. Pühendatud Kristi Mühlingule.

  Pühendatud Kristi Mühlingule
  2012
  12'
  kannel
  Esiettekanne:

  Kristi Mühling (kannel); 06.07.2012, Juuru kirik
  CD „Voolujoon“, Una Corda (2022); Ansambel Una Corda: Kristi Mühling (kannel), Liis Jürgens (harf), Ene Nael (klavessiin)
  

VOKAAL- JA KOORIMUUSIKA

Teosed lastekoorile ja instrumendile (instrumentidele)

• Unepäev

  2009
  lastekoor või poistekoor või neidudekoor, klaver
  Tekst: Liis Viira

  Unepäev
  
  Mul on oma pesas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Oma pehmes pesas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siit ma tõusen, päeva näen –
  see on hea, nii väga hea
  
  Meie maal on suvel soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Praegu ongi väljas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Kuldne päike on ka soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Mõni mälestus on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siis on südames mul soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Talvel ahju ääres soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Minu ema pai on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Ja ta lauluhääl on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Kuni jälle pessa poen
  ja head, nii väga head und näen.
  
  Mul on oma aias soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Aia pehmes mullas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siit ma tõusen, kasvan, näe!
  see on hea, nii väga hea
  
  Valge pilv mu ümber soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Taevas ongi unes soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Kuldne õun mu oksal soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Mõni kastepiisk on soe
  ja hea. nii väga hea
  
  Siis on juurte all mul soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Teiste puude veeres soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Helmevihma pai on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Tuule lauluhääl on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siin ma kasvan kuni näen,
  kuni kuulen, tunnen,
  tean, mis on soe ja mis on hea.
  Mis on uni, mis on päev.
  
  Koduõues koos meil hea –
  päeval hea, unes väga hea.
  
  Puul on hea ja mul on hea –
  nii hea, nii väga hea,
  nii hea, nii väga-väga hea –
  väga hea!
  
  Mul on hea ja sul on hea.
  Meil on kõigil väga hea!  

  
  
• Päevalaul

  2001
  4´
  lastekoor, flööt, viiul, harf
  Tekst: Liis Jürgens
  Esiettekanne: Tallinna Muusikakeskkooli lastekoor, dirigent Ingrid Kõrvits, Anna Kelder (flööt), Laur Eensalu (viiul), Liis Jürgens (harf); 09.11.2001, Estonia kontserdisaal
  

Teosed poistekoorile ja instrumendile (instrumentidele)

• Unepäev

  2009
  lastekoor või poistekoor või neidudekoor, klaver
  Tekst: Liis Viira

  Unepäev
  
  Mul on oma pesas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Oma pehmes pesas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siit ma tõusen, päeva näen –
  see on hea, nii väga hea
  
  Meie maal on suvel soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Praegu ongi väljas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Kuldne päike on ka soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Mõni mälestus on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siis on südames mul soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Talvel ahju ääres soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Minu ema pai on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Ja ta lauluhääl on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Kuni jälle pessa poen
  ja head, nii väga head und näen.
  
  Mul on oma aias soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Aia pehmes mullas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siit ma tõusen, kasvan, näe!
  see on hea, nii väga hea
  
  Valge pilv mu ümber soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Taevas ongi unes soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Kuldne õun mu oksal soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Mõni kastepiisk on soe
  ja hea. nii väga hea
  
  Siis on juurte all mul soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Teiste puude veeres soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Helmevihma pai on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Tuule lauluhääl on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siin ma kasvan kuni näen,
  kuni kuulen, tunnen,
  tean, mis on soe ja mis on hea.
  Mis on uni, mis on päev.
  
  Koduõues koos meil hea –
  päeval hea, unes väga hea.
  
  Puul on hea ja mul on hea –
  nii hea, nii väga hea,
  nii hea, nii väga-väga hea –
  väga hea!
  
  Mul on hea ja sul on hea.
  Meil on kõigil väga hea!  

  
  

Teosed tütarlastekoorile ja instrumendile (instrumentidele)

• Unepäev

  2009
  lastekoor või poistekoor või neidudekoor, klaver
  Tekst: Liis Viira

  Unepäev
  
  Mul on oma pesas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Oma pehmes pesas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siit ma tõusen, päeva näen –
  see on hea, nii väga hea
  
  Meie maal on suvel soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Praegu ongi väljas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Kuldne päike on ka soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Mõni mälestus on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siis on südames mul soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Talvel ahju ääres soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Minu ema pai on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Ja ta lauluhääl on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Kuni jälle pessa poen
  ja head, nii väga head und näen.
  
  Mul on oma aias soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Aia pehmes mullas soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siit ma tõusen, kasvan, näe!
  see on hea, nii väga hea
  
  Valge pilv mu ümber soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Taevas ongi unes soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Kuldne õun mu oksal soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Mõni kastepiisk on soe
  ja hea. nii väga hea
  
  Siis on juurte all mul soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Teiste puude veeres soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Helmevihma pai on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Tuule lauluhääl on soe
  ja hea, nii väga hea
  
  Siin ma kasvan kuni näen,
  kuni kuulen, tunnen,
  tean, mis on soe ja mis on hea.
  Mis on uni, mis on päev.
  
  Koduõues koos meil hea –
  päeval hea, unes väga hea.
  
  Puul on hea ja mul on hea –
  nii hea, nii väga hea,
  nii hea, nii väga-väga hea –
  väga hea!
  
  Mul on hea ja sul on hea.
  Meil on kõigil väga hea!  

  
  

Teosed hääl(te)ele ja klaverile

• Viidingu Kolm pilti

  2021
  10'
  metsosopran, klaver
  Tekst: Juhan Viiding
  
• Mu tuba täis on väikseid ingleid

  2014
  hääl, klaver
  Tekst: Hando Runnel
  Esiettekanne: Kadi Jürgens (laul), Liis Viira (klaver); 18.06.2014, Suure-Jaani gümnaasium, Suure-Jaani Muusikapäevad
  
• Laul merel

  Laul merel
  
  Romanss "Laul merel" kontratenorile ja klaverile on ühe ööpäeva ja meresõidu meenutuseks, justkui lehekülg muusikalisest päevaraamatust.
  
  Liis Jürgens (tekst EMP 2010 bukletist)

  2010
  kontratenor, klaver
  Tekst: Liis Jürgens

  vaikselt valge, meelitav,
  tumenev aja kulg.
  ühtselt ümber seilab ta,
  kuni kaob eest
  ja jääb siis
  seisma taeva ääre peal
  
        --- veel (tagasi algusesse)
        --- kust
  
  kätte mingi imega (või nipiga)
  enam eal olnut ei saa,
  seisab vaikselt ääre peal,
  puna kaob eest
  ja jääb siis
  valge, meelitav, tumenev
  öö
  
  Liis Jürgens

  
  Esiettekanne: Taniel Kirikal (kontratenor), Liis Jürgens (harf); 22.03.2010, Mustpeade Maja, festival "Eesti muusika päevad"
  Käsikiri
• Elus laul

  • Audio

  • Elus laul / Oliver Kuusik (tenor), Mihkel Poll (klaver)

  -

  +

  /

  Elus laul
  
  Otsisin teksti, mis haakuks mu hetke kujutelmadega. Õiget teksti leidmata võtsin julguse see ise kirjutada. Nii sündis "Elus laul", mis räägib sellest, et elu on ime.
  Pealkirjaks sai "Elus laul", sest tekstis esineb animistlik mõte elusast "suvest" ja elusast maailmast üldse. Nn "suvest", mis maailmas voolab.
  
  Liis Jürgens (tekst EMP 2010 bukletist)

  2008
  8'
  tenor, klaver
  Tekst: Liis Jürgens

  Elus laul
  
  südasuvel
  südasuvel
  südasuvel
          süda suvel tuksub
  süda tuksub
  süda tuksub
          su süda tuk-su-b, tuk-su-b
  südasuvel
  tuksub maailm
  tuksub maailm
  tuksub maailm
          maailma südames
  südames
  südames
  südames
  südames(t)
  südamest
  südamest
  südamest
           südamest v6ta see suvi ---
  las ta roomab mööda maad ja k6iki asju
  las ta roomab mööda maad ja k6iki asju
  tuksub - keerleb
  tuksub - pöörleb
  tuksub - väänleb
           igas ühes
  näe
  näe
  näe
  
  Liis Jürgens

  
  Esiettekanne: Oliver Kuusik (tenor), Mihkel Poll (klaver); 6.04.2008, Tallinna raekoda, festival "Eesti muusika päevad"
  Tellija: festival "Eesti muusika päevad"
  Käsikiri
• Weep, Weep

  2000
  3´
  sopran, klaver
  Tekst: 16. saj. motett
  Esiettekanne: Veronika Portsmuth (sopran), Liis Jürgens (klaver); 24.04.2001
  
• Kalalaulud

  1996
  5´
  hääl, klaver
  Tekst: Ott Arder, Eno Raud
  Esiettekanne: Aurelia Eespere (hääl), Jaanika Vilipo (hääl), Liisa Hirsch (hääl), Liis Jürgens (klaver); 24.04.2001
  

Teosed hääl(te)ele ja muu(de)le instrumendile / instrumentidele

• Viidingu Kolm pilti

  • Audio

  • Viidingu Kolm pilti / Annaliisa Pillak (metsosopran), Oksana Sinkova (flööt), Virgo Veldi (saksofon), Liis Jürgens (harf)

  -

  +

  /

  1. Tango
  2. Valss
  3. Aaria. Hümn
  2021
  10'
  metsosopran, flööt, altsaksofon, harf
  Tekst: Juhan Viiding

  JUHAN VIIDING
  
  Kolm pilti
   
  1.
  Pähe tulevad seened,
  pähe tulevad korvid,
  pähe tulevad mütsid.
  Kätte võetakse noad.
  Kellel korgitseriga,
  kellel ilmaaegu korgitseriga.
  On plaan minna seenele.
   
  2.
   
  Üle mitme aasta avan mina
  mitmekümneaastase šampanja
  paksupõhjalise šampanja
  paksupõhjalise pudeli.
  Arvake, kas pauguga või ilma?
  Loomulikult.
   
  3.
   
  Minu ema hiilib haljasalal,
  mitte kaugel Rahvusooperist,
  loodenmantli taskus seenemääraja,
  käes jõupaberist kott.
  Ta armastab šampinjone.
  Ta armastab elu.

  
  Esiettekanne: Annaliisa Pillak (metsosopran), Oksana Sinkova (flööt), Virgo Veldi (saksofon), Liis Jürgens (harf); 26.02.2022, Tapa Kultuurikoda
  Tellija: Muusikute fond PLMF
  
• Salve Regina

  2019
  kontratenor, vaskpillikvintett (2 trompetit, tromboon, metsasarv, tuuba)
  Esiettekanne: Sean Bell (kontratenor), Vaskpillikvintett NyNorsk,; 9.06.2019, Kulturkirken Jakob, Oslo, Norra
  
• There Are So Many Insects This Summer

  „There are so many insects this summer”
  („Tänavu suvel on väga palju putukaid”)
  Sõnad: Jaan Kaplinski
  Tõlge inglise keelde: Jaan Kaplinski ja Fiona Sampson
  
  Jaan Kaplinski luuletus „There are so many insects this summer” („Tänavu suvel on väga palju putukaid”) seisis mul aastaid ära märgistatuna riiulis, oodates võimalust muusikaks või lauluks vormuda. Kui sain kutse kirjutada vaskpillikvintetile NyNorsk koos kontratenor Sean Belliga, tuli see tekst miskipärast meelde. Olles mõtte juba õhku visanud, hakkasin kahtlema, kas mu vaimukõrvas olev õhuline ja habras pilt ikkagi vaskpillidele sobib. Läksin otsima juba teistsuguseid tekstivõimalusi, näiteks selliseid, mis räägiksid ootamatusega kohtumisest ja draama tekkest elus. Selle kõrvalepõike kaudu jõudsin kaardimänguni, mida katsetasime koostöös NyNorsk kvinteti mängijatega ja mida nüüd siin teoses mängitakse.
  
  Mängijad esitavad suvalises järjekorras olevatelt kaartidelt muusikalist materjali ja nõnda on selle teose lõplik kujunemine iga kord etteaimamatu. Aleatoorika transformeerib helilooja ja interpreedi traditsioonilisi rolle, vähendab komponisti kontrolli olukorra üle ja suurendab mängijate vastutust muusika loomisel, ajastamisel, otsustamisel ja kokkukuulamisel, võimaldades lasta juhuse ilu ja võlu hetkedel tekkida. Üks käivitavaid ideid oli ka teha võimalikult tihedat koostööd esmaesitajatega, kus muusikud oleks kaasatud juba komponeerimisprotsessi algfaasis, mõjutusi selleks on andnud tantsijanna Pina meetod tantsijatega töötades ning osalusteatri- ja perekonstellatsioonipraktikad.
  
  „There are so many insects...” on laisa, sooja suvepäeva muusika. Seda võib kutsuda lühi-zen-ooperiks, kus – nagu Jaan Kaplinski luuletuses – tekib aktiivne kohalolu kuulamisel, kuulmismeel võtab lõpuks üle kõik teised meeled. Teos on valminud vaskpillikvinteti NyNorsk tellimusel.
  
  Liis Viira
  (Tekst 23.10.2019 kontserdi kavaraamatust)
  

  2019
  kontratenor, vaskpillikvintett (2 trompetit, tromboon, metsasarv, tuuba)
  Tekst: Jaan Kaplinski (inglise keelde tõlkinud Jaan Kaplinski ja Fiona Sampson)

  There are so many insects this summer. As soon as you go into the garden a buzzing swarm of flies besieges you. The bumblebees are nesting in boxes you made for birds, the wasps have made their nests in hazel bushes. And sitting at your desk in the attic room you constantly hear a buzzing, and don’t know whether it’s the sound of bumblebees, wasps, electric wires, a plane in the skies, a car on the road, or the voice of life itself wanting to tell you something from the inside, from your inner self.

  Tänavu suvel on väga palju putukaid. Niipea kui aias liigud, ilmub su pea ümber sumisev kärbseparv, linnupesakastides on kimalaste, sarapuupõõsastes herilaste pesad ja ärklitoa akna all istudes kuulen aina suminat ja ei tea, kas see on kimalaste, herilaste, elektritraatide hääl, lennuk taevas, auto maanteel või elu enda hääl, mis tahab seestpoolt mulle midagi öelda.

  
  
  Jaan Kaplinski

  
  Esiettekanne: Sean Bell (kontratenor), Vaskpillikvintett NyNorsk; 20.10.2019, Balderin Sali, Helsingi, Soome
  Esiettekanne Eestis: Sean Bell (kontratenor), Vaskpillikvintett NyNorsk; 23.10.2019, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Suur saal
  
• Maga, mu armas

  “Maga, mu armas”
  Kersti Merilaas Maga, mu armas, nüüd maga,
  Mõtetest väsind on pää.
  Öö valvab akende taga –
  uinuda nõnda on hää. Tulid mu teele kui ime,
  ning mulle näis see kui müüt,
  ja nagu palvet su nime
  uneski sosistan nüüd. Laul, mis mu huultele suri,
  tõuseb ja elustub taas,
  ja minu süda kui uri
  põleb su jalge ees maas. Mulle su käed on nii kallid
  käed, mida pühitsend töö,
  silmad nii selged ja hallid,
  juus nagu kuuvalge öö. Tulid mu teele kui ime,
  ning minu juurde sa jää.
  Sosistan unes su nime –
  uinuda nõnda on hää.

  Versioon 2004. aastal loodud kooriteosest "Unelaul"
  2004/2011
  hääl, kitarr ad libitum
  Tekst: Kersti Merilaas
  Esiettekanne: Eva Eensaar-Tootsen (hääl, kitarr), Maria Peterson (hääl, kitarr); 24.03.2011, EMTA Ooperistuudio, festival "Eesti muusika päevad"
  
• Õnnelikkuse teesid

  Õnnelikkuse teesid
  
  Õnneliku Eino mäletamiseks.
  
  Legend: Mul on 11 teesi jaoks 11 erineva tugevusega harilikku pliiatsit. Alustan kõige kõvemast, viimane on kõige pehmem: 8H, 6H, 4H, 2H, H, HB, B, 2B, 4B, 6B ja 8B.
  
  Kui meie elus on kõiki neid eri tugevusega “pliiatseid”, siis ongi meie elu õnnelik! Neli noormeest, kes selle manifesti kord sõnastasid, kehastuvad siinkohal keelpillikvartetiks.
  
  Vaja on muidugi ka Muusat…
  
  Liis Viira

  2011
  lugeja, sopran, keelpillikvartett
  Tekst: Valmen Hallap, Boris Mirov, Kulno Süvalep, Eino Tamberg

  Dünaamiline Eetika
  
  Epikuros püüris luua eelarvamustest vaba maailmavaadet, mis võimaldaks teadlikku püüdlust õnnele. Hindame Epikurost, sest et ta esimesena formuleeris meile vastuvõetavamal kujul suhtumise elusse. Ta tunnetas rõõmu kui väärtuslikemat elus, ent ta ei mõistnud rõõmu dünaamilist olemust.
  
  1. Meie eesmärgiks on õnnelik elu.
  
  2. Selleks püüame seada oma elu nii, et selles oleks võimalikult rohkesti dünaamilisi elamusi, püüame võimalikult suuremal määral seesmiselt rikastuda.
  
  3. Dünaamiline on selline elamus, mille puhul me seesmiselt rikastume (tõuseme, avardume, omandame uusi kvaliteete).
  
  4. Teostunud (perfektse) dünaamilise elamuse produkt on rõõm; teostamata (imperfektse) dünaamilise elamuse produkt on kannatus.
  
  5. Me eelistame perfektseid dünaamilisi elamusi. Püüame vältida kannatust me tegutsemise tulemusena.
  
  6. Peame vältima printsiibina kannatuse muutumist noruks ja veel enam rõõmu muutumist rahuloluks. Rahulolu ja norg printsiibina on staatilise suhtumise produkt ja sellisena taunitavad.
  
  7. Me hindame tarkust, mis seisab nende abinõude õiges valikus, mis viivad rikastumisele.
  
  8. Rikastamine on väärtuslikemaid vorme rikastumiseks. Rikastamiseta me ei suuda sellisel määral rikastuda, et elu oleks õnnelik, seda enam, et vaimsed dünaamilised elamused on oma olulises osas väga tihedalt seotud ühiskonnaga. Rikastada saame ainult ühiskonna kaudu. Me rikastume enim, kuid saame rikastada ühiskonda ja jääda ise selle juures indiviidiks.
  
  9. Paratamatustesse tuleb suhtuda dünaamiliselt ja ka nendest võimalikult rikastuda.
  
  10. Me eelistame vaimseid dünaamilisi elamusi meelelistele, sest et need loovad pidevama potentsiaali uuteks dünaamilisteks elamusteks ja nende perfektne teostumine sõltub vähem välisest.
  
  11. Rikastumine peaks olema harmooniline, isiksust võimalikult igakülgselt avardav.
  
  Nõnda on meie elu õnnelik.
  
  Koostasid: Valmen Hallap, Boris Mirov, Kulno Süvalep, Eino Tamberg
  
  30. august 1949

  
  Esiettekanne: Ardo Ran Varres (lugeja), Tui Hirv (sopran), Hanna-Liisa Nahkur (I viiul), Mari-Katrina Suss (II viiul), Anne Ilves (vioola), Margus Uus (tšello); 24.03.2011, Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia Ooperistuudio, festival "Eesti muusika päevad"
  
• Bulgakovi laulud

  Liis Jürgens:
  
  Avastasin need Nikolai Bulgakovi tekstid juhuslikult raamatukesest „Ma lähen õue“ Toomas Kalli tõlkes. Viisistamiseks välja valitud lõigud tähistavad tinglikult nelja aastaaega (kevad, suvi, talv, sügis) ja neist võib leida autobiograafilisi seoseid.

  1. Kas teie teate
  2. Mere ääres
  3. Vaatad järsku aknast välja
  4. Kuidas võis järsku juhtuda
  2003
  10´
  metsosopran, altsaksofon
  Tekst: Nikolai Bulgakov, eesti k. tõlge Toomas Kall

  BULGAKOVI  LAULUD
  
  Tekst: Nikolai Bulgakov (katkendid raamatust “Ma lähen õue”), tõlge Eesti keelde Toomas Kall
  
  I Kas teie teate
  
  Kas teie teate, missugused me lapsepõlves olime? On siiski üks viis seda täiskasvanutele selgeks teha...
  
              Vahel juhtub, et te armute, armastate: tuleb niisugune tuhin.
  
              Lapsepõlves me  a r m a s t a s i m e.
  
              Kogu aeg.
  
              Võimetud armastusest loobuma, jahenema, oma tunnet muutma.
  
              Ei, me ei armastanud naist, oma ainukest. Me armastasime  k õ i k e.  K õ i k  oli meie jaoks ainuke ja võrratu, mitte millegi sarnane,  k õ i k  oli see, mis meid ükskõikseks ei jätnud. Ja me tundsime piina, kui meid teineteisest lahutati.
  
              Meid huvitas meie armastuse objektis iga pisiasi, absoluutselt kõik, nii nagu armunut, kui ta armastab, huvitab kõik oma armsamas.
  
              Kuid lõpuks õpib ta oma armsamat tundma ega armasta siis enam...
  
              Meie ei võinud  k õ i k e  teada saada. Meie armastasime kõike lõputult.
  
  
  II Mere ääres
  
   
  Mere ääres ei lamanud me surnuid teeseldes päikese käes ega pidanud hinge kinni mõttetus teadmises, et meie nahk parajasti veidi värvi muudab(!!!). Ei, päike paistis meile niigi. Seetõttu võisime lõputult – kuni vanemad meid hüüdsid – kõige ebamugavamal kombel ringi roomata ja uurida, kui huvitavaid isemoodi kive ja konnakarpe rannas leidub, neid pihku korjata, sest kahju oleks neid ju maha jätta, vaadata, mis elu elavad lained ja üldse kõike, millest ümbrus kihas.
  
  
  III Vaatad järsku aknast välja
  
  
              Vaatad järsku aknast välja: hoov on hoopis teist moodi – valge – ei mulda kusagil! Õues on talv. Lumi on puhas, et limpsa või keelega. Ja tohutud kohevad vallid kahel pool kojanaise tädi Sonja roogitud majaesiseid teid. Lumi tõi hoopis uue elu!
  
              Ajatu meeletu õhtu – kõik, mis on, see ongi elu! Lumelinn, lumesõda, lumememmed, mis sa iganes tahad!
  
              Kohev leebe lumi. Vildid. Märjad käpikud.
  
              Kirgas, puhas, tumesinine tähistaevas!
  
              Hõrk õhk.
  
  
  IV Kuidas võis järsku juhtuda
  
  
  Kuidas võis järsku juhtuda, et ma pole see, kes kord hoovi peal jooksis, ega ka see, kes seal praegu jookseb, vaid olen sattunud täiskasvanute poolele?...
  
              Kas ma olen siis “täiskasvanu”?
  
              Kas see tähendab, et olengi see, kelleks lapsena nii väga igatsesin saada? Täiskasvanu tohtis ju kõike! Ta teadis kõiki asju! Ta võis minna või sõita või joosta kuhu tahes, saada mis tahes pileteid, sõuda paadiga nii palju kui kulus – ta võis kõike! Kas mina olen siis nüüd see?     Ma võin nüüd lihtsalt võtta kätte ja osta heast peast terve šokolaaditahvli! Kujutate ette? Iga kell, kui aga pood lahti on. Astud asja ees, teist taga sisse, ostad ja sööd ära! Murrad tahvli otsast nagu ise tahad. Võid kõndida tänaval ja osta millal iganes – kust aga juhtub iga poole tunni tagant jäätiseportsu, igaühe ise sorti. Ma olen ju täiskasvanu.

  
  Esiettekanne: Iris Oja (metsosopran), Jandra Puusepp (altsaksofon); 04.10.2003, Eesti Muusikaakadeemia kammersaal, EMA Sügisfestival
  
• Kolm neitsi loitsu

  Need laulud on lihtsalt minuni tulnud kui igatsevad hüüded, mida on mõnus omaette kõndides ümiseda. Kes teab, võibolla maailmas muutub midagi tänu neile üminatele?
  
  1. Kevadeloits
  
  Tule ju kevade!
  
  2. Veeloits
  
  Tule ise ja sa näed, kuidas vesi keerleb.
  
  3. Armastuseloits
  
  Ma usun, et kunagi sa tuled
  ja jääd mu kõrvale.
  Ma usun, et kunagi sa tuled
  ja koos me saame näha imet.
  
  Ma usun, et kunagi sa tuled
  ja jääd mu kõrvale.
  Ma usun, et kunagi sa tuled
  ja siis me ihud saavad üheks.

  1. Kevadeloits
  2. Veeloits
  3. Armastuseloits
  2003-2009
  hääl, löökpillid ad lib
  Tekst: Liis Jürgens
  Esiettekanne: Kadri Hunt (vokaal), Vambola Krigul (löökpillid); 22.03.2010, Mustpeade Maja, festival "Eesti muusika päevad"
  Käsikiri

Teosed segakoorile a cappella

• Beebisümfoonia

  Kaasautor Margo Kõlar
  2015
  20'
  segakoor, fonogramm
  Tekst: Doris Kareva
  Esiettekanne: Kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav, Tallinna Balletikooli tantsijad; 29.12.2015, Tallinna Lennusadam, Muusika-aasta lõpptseremoonia
  
• Kolm laulu Doris Kareva tekstile

  (Osad Beebisümfooniast)
  1. Mis on inimene?
  2. Sa ei ole kellestki parem
  3. Vaikus tuksub
  2015
  8'
  segakoor
  Tekst: Doris Kareva
  Esiettekanne: Kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav; 29.12.2015, Tallinna Lennusadam
  
• Taaveti laul: Ei ole uhke mu süda

  • Audio

  • Taaveti laul: Ei ole uhke mu süda / Kammerkoor Voces Musicales, dirigent Endrik Üksvärav

  -

  +

  /

  2009
  9'
  segakoor
  Tekst: Psalm 131 (tlk. Indrek Hirv/Vello Salo), Betti Alver, Lao-zi
  Esiettekanne: kammerkoor Voces Musicales, dirigent Endrik Üksvärav; 10.02.2010, Pirita klooster, konkursi "Taaveti laul" finaalkontsert
  
• Oo, must maa

  2006
  4'
  segakoor
  Tekst: Teedy Tüür (eesti keeles)

  Oo, m u s t  m a a mustmagusa mulla lõhnaga!
  M a a, kastetud musta mure palavate pisaratega,
  küntud musta vaeva higiga,
  viljastatud elava inimese muldsete kätega.
  See must maa on mu  i s a d e m a a
  ja ema hälli  m a a.
  See  m a a  sünnitas, kasvatas, andis leiva,
  andis töö, laulud, rõõmud ja mured
  ja  m a a  mustas pehmes rüpes
  on viimane unesäng
  musta maise leinaga.
  Oo taevas ja maa, oo metsad ja meri!
  Põhjamaise m a a värvide vahelduv ja võrratu võlu
  ja lõhnade muutuv mäng puudes ja vees
  ja põldudel ja avara taeva all
  ja  m u l l a s, mullast võetud inimese südame sees
  päevades ja öös
  saatmas sind sünnist silmade sulgemiseni.

  
  
• Unelaul

  • Audio

  • Unelaul / Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Paul Hillier

  -

  +

  /

  Liis Jürgens:
  
  "Unelaul" põhineb kahel Kersti Merilaasi tekstil „Maga, mu armas“ ja „Unelaul“, mille leidsin 1936. aasta „Loomingutest“.
  Tekstides leidus sarnasusi, mis kohakuti asetades tekitavad varjatud lisatähendusi.
  „Maga, mu armas“, mida läbi loo laulavad aldid, võib olla ka iseseisev hällilaul.

  2004
  6´
  segakoor
  Tekst: Kersti Merilaas

  “Maga, mu armas”
  Kersti Merilaas
  
  Maga, mu armas, nüüd maga,
  Mõtetest väsind on pää.
  Öö valvab akende taga –
  uinuda nõnda on hää.
  
  Tulid mu teele kui ime,
  ning mulle näis see kui müüt,
  ja nagu palvet su nime
  uneski sosistan nüüd.
  
  Laul, mis mu huultele suri,
  tõuseb ja elustub taas,
  ja minu süda kui uri
  põleb su jalge ees maas.
  
  Mulle su käed on nii kallid
  käed, mida pühitsend töö,
  silmad nii selged ja hallid,
  juus nagu kuuvalge öö.
  
  Tulid mu teele kui ime,
  ning minu juurde sa jää.
  Sosistan unes su nime –
  uinuda nõnda on hää.
  
  “Unelaul”
  Kersti Merilaas
  
  Väljalt veel valgust jõi
  eha punava suuga,
  kui ühes määratu kuuga
  õhtu su koju tõi.
  
  Panid lumise pää
  sülle kui linnupoja,
  kulmudelt sulas jää
  sõrmile nagu oja.
  
  Ruttasid mööda kuust
  nüüd on nii väsind jalad,
  kukuvad unisest suust
  lauale leivapalad.
  
  Padjale langevad sajus
  juuste käharad kaerad,
  ühe silmaga naerad –
  teine ju kinni vajus.
  
  Üle kirikumäe
  kellahelinaid kaikus
  ja siis kumisev vaikus
  hangele pani käe.
  
  Oh seda õnnist und;
  sina ja taevatähed,
  tähtede keskel lähed –
  oh seda ilusat und.
  
  Oh seda ilusat und;
  mägedel seisavad tuuled,
  kuski on laulu, kas kuuled,
  kuski on heledat lund.
  
  Sinu kuukarva pääd
  täis on mu käed ja süle,
  midagi nimetult hääd
  on meie ümber ja üle.
  
  See on taevaselt vainult
  lilleke külmas talves,
  sellest võib rääkida ainult
  kummardudes või palves.

  
  Esiettekanne: Eesti Filharmoonia kammerkoor, dirigent Paul Hillier; 09.04.2005 Tartu Ülikooli aula, 10.04.2005, Estonia kontserdisaal, festival „Eesti muusika päevad“
  Käsikiri
• Tilk

  2000
  3´
  segakoor
  Tekst: Ott Arder
  

Teosed lastekoorile a cappella

• Sinilind

  • Audio

  • Sinilind / Eesti Raadio Laulustuudio lastekoor, dirigent Kadri Hunt

  -

  +

  /

  2020
  5'
  lastekoor
  Tekst: Anu Raud
  Esiettekanne: Eesti Raadio Laulustuudio lastekoor, dirigent Kadri Hunt; 7.11.2020, Tallinna Metodisti kirik
  Tellija: Eesti Kooriühing
  
• Ei ole mina su raadio

  • Audio
  • Pdf

  • Ei ole mina su raadio / ETV kontsertkoor, dirigent Õnne-Ann Roosvee

  -

  +

  /

  Ei ole mina su raadio
  
  Kui laulu kirjutamise lähteülesanne oli luua heliefekte kasutades lugu lastekoorile, torkas pähe raadio kujund – seade, mis vapralt püsinud vaatamata eri meediaformaatide vaheldumisele. Tekstiks sobis hästi Contra samanimeline luuletus, mida lauldes noored justkui veenavad: kuulake meid, me pole pelk taustamuusika.
  
  Liis Viira

  2012
  3'
  lastekoor
  Tekst: Contra (Margus Konnula)
  Esiettekanne: ETV kontsertkoor, dirigent Õnne-Ann Roosvee; 31.03.2013, Tallinna Mustpeade maja
  Tellija: Eesti Kooriühing, Eesti Heliloojate Liit
  CD "Uus Eesti koorimuusika 2013", Eesti Kooriühing (2013); ETV kontsertkoor, dirigent Õnne-Ann Roosvee
  Kirjastaja: Eesti Muusikafond
  Levitaja: EMIK EMF 010
  

Teosed vokaalansamblile

• Foetus, sotto voce

  2004
  4´
  meesansambel
  Tekst: Gerrit Achterberg, M. Vasalis, inglise k. tõlge James Brockway
  Esiettekanne: Vokaalansambel Cosmos (Läti); 22.08.2004, Dundaga, Läti
  

ELEKTROONILISED, ELEKTROAKUSTILISED JA MULTIMEEDIA TEOSED

• Motion Wave in Dialogue

  2017/2019
  viiul, timpan, live-video
  Esiettekanne: Triin Krigul (viiul), Vambola Krigul (timpan), Liis Viira (live-video); 17.10.2019, Kanuti Gildi SAAL, festival "Üle Heli"
  
• Beebisümfoonia

  Kaasautor Margo Kõlar
  2015
  20'
  segakoor, fonogramm
  Tekst: Doris Kareva
  Esiettekanne: Kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav, Tallinna Balletikooli tantsijad; 29.12.2015, Tallinna Lennusadam, Muusika-aasta lõpptseremoonia
  
• Keerised ja jäljed

  2008
  4'
  klaver või disklavier, MIDI-kontroller
  Esiettekanne: Liis Jürgens (disklavier); 9.03.2008, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaal
  Tellija: Hans-Gunter Lock
  Käsikiri
• Pilt möödunud ajast

  Muusikapala "Pilt möödunud ajast" komponeerimisel olen kasutanud öösel tormi käes vilistavaid jahimaste Pirita sadamas ja prepareeritud/prepareerimata klaverit, milledel improviseerisin EMTA stuudios.

  2007
  7'
  Esiettekanne: 16.04.2009, kino Sõprus, festival "Eesti muusika päevad"
  
• Pyyrid

  Minu eesmärk selle projektiga on lasta Liina Siibil (videokunstnik) ennast üllatada, mis on tal ka õnnestunud. Olen hoidnud tema eest varjus nii sound-trackiks loodud pala pealkirja kui ka enda varem samale muusikale tehtud videot. Niisiis üllatan nüüd mina omakorda Liinat.
  Muusikapala "Pilt möödunud ajast" komponeerimisel olen kasutanud öösel tormi käes vilistavaid jahimaste Pirita sadamast ja prepareeritud/prepareerimata klaverit, milledel improviseerisin EMTA stuudios. Videos "Pyyrid" olen sisenenud öösel Muhus naabrite aeda, kus täielikus Eesti saartele omases vaikuses kaunid linad lehvisid.

  elektroakustiline muusika (Pilt möödunud ajast) ja video
  2007
  7'
  Esiettekanne: 16.04.2009, kino Sõprus, festival "Eesti muusika päevad"
  
• Tormilatern

  Helikompositsioonis kuuleb ainult hiigelsuurt Paiste tam-tami, mida on mängitud kõikvõimalike vahenditega alates pulkadest ja poognatest, lõpetades käte ja jalgadega.
  Kuigi muusikas on "kujutatud" klaasist kupli ja õlitoitega tugeva tuule käes vastu mingit (laeva)metalli visklevat laternat, näeb videopildis hoopis värelemas ja möödumas Viini tänavalaternaid.

  elektroakustiline kompositsioon ja video
  2007
  8'
  tam-tam, lint, video
  Esiettekanne: 25.09.2007, EMTA Kammersaal, EMTA Sügisfestival
  
• Voolujoon

  • Audio

  • Voolujoon / Liis Jürgens (harf), Jandra Puusepp (altsaksofon)

  -

  +

  /

  joon
  vool
  voolav liikumine joones
  jooned voolus
  voolav joon
  joonistatud vool
  voolust laetud joon
  joonduv vool
  fonogramm kui üks pikk voolav joon
  saksofon ja harf kui lühemad ja pikemad joonekatked ilmumas ja kadumas
  voolujoone ruumi

  2006/2007
  18'
  võimendatud harf, võimendatud altsaksofon, fonogramm
  Esiettekanne: Liis Jürgens (harf), Jandra Puusepp (altsaksofon); 17.06.2007, Tartu Jaani kirik, VI Eesti Noorte Heliloojate Festival
  
• Helesinine kannel

  2006
  fonogramm (Eesti 6- või 7-keelne väikekannel)
  
• Järv kastepiisas

  2004
  8´
  fonogramm
  Esiettekanne: 06.10.2004, Eesti Muusikaakadeemia kammersaal, EMA Sügisfestival
  
• Laulukee

  2004
  15´
  hääl(ed), fonogramm
  Tekst: Indrek Hirv
  Esiettekanne: Liina Saari (hääl), Taniel Kirikal (hääl); 08.10.2004, Eesti Muusikaakadeemia kammersaal, EMA Sügisfestival
  
• Rannajoon

  • Audio

  • Rannajoon / Liis Jürgens (harf), Kristjan Hallik (viiul), Indrek Pajus (kontrabass), Aleksandra Anstal (löökpillid)

  -

  +

  /

  Liis Jürgens:
  
  Rannajoone algidee on noodijoonestike asetamine kaardil Eesti rannajoone alla – nõnda kujutab see joon noodipaberil meloodiajoonist.
  Eesti rannajoont „vaadeldakse“ linnulennult alates Iklast kuni Narva-Jõesuuni (viiul, kontrabass, harf) koos saarte (sämplid, lint) ja laidudega (vibrafon). Saare- ja Hiiumaa kui eraldi „maad“ jäid seekord materjalirohkuse tõttu välja. Muusikalist kulgemist mööda rannikualasid on täiendatud ka viidetega geograafiale – tähistatud on majakad (c-h-c-a-h motiiv Erkki-Sven Tüüri teosest „Lighthouse“), jõesuudmed (väike tam-tam) ja  pankrannik (löökpillid). Kogu lugu ühendab elektrooniliselt töödeldud materjal (tam-tam) – „meri ja lennuk“.

  2003
  22´
  viiul, kontrabass, löökpillid, harf, fonogramm, video
  Esiettekanne: Kristjan Hallik (viiul), Indrek Pajus (kontrabass), Aleksandra Anstal (löökpillid), Liis Jürgens (harf); 15.10.2003, Rotermanni Soolaladu, festival NYYD
  
• Universum taskus

  2003
  8'
  harf, live-elektroonika
  Esiettekanne: Liis Jürgens (harf); 03.05.2003, Eesti Muusikaakadeemia orelisaal
  

MÄÄRATLEMATA KOOSSEIS

• Jumalanna kirivöö

  Jumalanna kirivöö
  (vabalt valitud arvule instrumentidele või/ja häältele, 2023)
   
  Klaver on kõikvõimas instrument, mida võrreldakse tihti orkestriga. Helilooja käsutuses on kogu värvi- ja tundepalett. Kiusatus on lasta sõrmedel tehnilise tulevärgina üle klahvide libiseda, kuid seekord valisin täiesti teise tee. Lähtusin mängulisest kujutelmast, et klaveril on Eesti eelkäija – arhailine väikekannel ja avastasin, mis võlu on vähestel nootidel – kõigest viiel noodil. Las siis seekord ollagi laval kaks hiiglaslikku ja luksuslikku läikivmusta viiekeelset kannelt! Mida saab teha viie noodiga? Väga paljut, isegi liigagi paljut, otsisin ja panin kirja kõikvõimalikke viie heli kombinatsioone, kõik need ei mahugi ühte teosesse ära.
   
  Mulle meeldib juhuslikkus ja idee teatud mõttes ebainimlikust ehk neutraalsest muusikast, kus on minimaalne harjumustesse langemine nii mängija kui ka helilooja poolt. See tähendab juhuse kui arvestatava partneri kaasamist loomisesse. Seepärast on Jumalanna kirivöös kasutatud aleatoorilist võtet, kus mängijad koha peal loosivad muusikalist materjali ja ka selle juurde käivaid parameetreid, nagu tempo, tunnetus, helide valjus ja järjestus. See teos ei kõla kunagi samamoodi ja interpreedid on väljunud oma traditsioonilisest rollist saades kaasloojateks. Leidsin sellisele improvisatsiooni ja fikseeritud heliloomingu piirimail uitavale kompositsioonimeetodile ka nime – osaluskompositsioon.
   
  Teos jätkab mu aleatooriliste osaluskompositsioonide seeriat, millest esimene "Lauamäng" (3-4 esitajale, 2003) kõlas Haapsalu Keelpillifestivalil ja viimatised kaardimäng "There are so many insects this summer" (kontratenorile ja vaskpillidele, 2019) ning "Aeg_aed" (2021) fikseeritud aleatoorika kujul.
   
  Pealkiri "Jumalanna kirivöö" pärineb nägemusest, kuidas teadvus põimib niite, et luua enda ümber elureaalsust, elu müütilist lugulaulu, DNA-ahelat ehk koodi – elukangast ja sõnumeid täis kirivööd. Kangast kuduvaid ja ketravaid jumalannasid võib kohata mitmetes kultuurides. Euroopas Vana-Kreeka jumalanna Arachne, teisel pool ookeani Teotihuacan'i ämbliknaine, meil Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ennemuitsete lugude Kullaketrajad.
   
  Liis Jürgens

  2023
  vabalt valitud arvule instrumentidele või/ja häältele
  Esiettekanne: Klaveriduo Maila Laidna - Tiiu Sisask; 24.04.2023, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal
  Tellija: Klaveriduo Maila Laidna - Tiiu Sisask
  

LASTEMUUSIKA

Instrumentaalteosed lastele

• Jahikoer

  • Audio
  • Pdf

  • Jahikoer / Georg-Mirek King (klaver)

  -

  +

  /

  kuulub tsüklisse "Jahilkäik"
  2000
  klaver
  CD "Õekese eest", Tallinna Muusikakeskkool, EMIK, ERR (2008); Sten Heinoja, Andrei Babkin, Georg-Mirek King, Helena Ilves
  Kirjastaja: Eesti Muusika Infokeskus
  Levitaja: EMIK LV 006
  
• Jahilkäik

  • Audio

  • Jahilkäik: Kutsung – jahilkäigu algus / Sten Heinoja (klaver)

  -

  +

  /

  1. Kutsung – jahilkäigu algus
  2. Seal nad lähevad – kuningas kõige ees
  3. Peen jahiseltskond
  4. Metsanotsu
  5. Jahikoer
  6. Kuskilt ilmub polaarkaru
  7. Ratsutavad ära
  1995/2000
  7´
  klaver
  Esiettekanne: Liis Jürgens (klaver); 03.02.2001, Kiek in de Kök, Tallinn
  CD "Õekese eest", Tallinna Muusikakeskkool, EMIK, ERR (2008); Sten Heinoja, Andrei Babkin, Georg-Mirek King, Helena Ilves
  Kirjastaja: Eesti Muusika Infokeskus
  Levitaja: EMIK LV 001
  
• Kuskilt ilmub polaarkaru

  • Audio
  • Pdf

  • Kuskilt ilmub polaarkaru / Helena Ilves (klaver)

  -

  +

  /

  kuulub tsüklisse "Jahilkäik"
  2000
  klaver
  CD "Õekese eest", Tallinna Muusikakeskkool, EMIK, ERR (2008); Sten Heinoja, Andrei Babkin, Georg-Mirek King, Helena Ilves
  Kirjastaja: Eesti Muusika Infokeskus
  Levitaja: EMIK LV 007
  
• Kutsung - jahilkäigu algus

  • Audio
  • Pdf

  • Kutsung – jahilkäigu algus / Sten Heinoja (klaver)

  -

  +

  /

  tsüklist "Jahilkäik"
  2000
  klaver
  CD "Õekese eest", Tallinna Muusikakeskkool, EMIK, ERR (2008); Sten Heinoja, Andrei Babkin, Georg-Mirek King, Helena Ilves
  Kirjastaja: Eesti Muusika Infokeskus
  Levitaja: EMIK LV 002
  
• Metsanotsu

  • Audio
  • Pdf

  • Metsanotsu / Georg-Mirek King (klaver)

  -

  +

  /

  kuulub tsüklisse "Jahilkäik"
  2000
  klaver
  CD "Õekese eest", Tallinna Muusikakeskkool, EMIK, ERR (2008); Sten Heinoja, Andrei Babkin, Georg-Mirek King, Helena Ilves
  Kirjastaja: Eesti Muusika Infokeskus
  Levitaja: EMIK LV 005
  
• Peen jahiseltskond

  • Audio
  • Pdf

  • Peen jahiseltskond / Andei Babkin (klaver)

  -

  +

  /

  kuulub tsüklisse "Jahilkäik"
  2000
  klaver
  CD "Õekese eest", Tallinna Muusikakeskkool, EMIK, ERR (2008); Sten Heinoja, Andrei Babkin, Georg-Mirek King, Helena Ilves
  Kirjastaja: Eesti Muusika Infokeskus
  Levitaja: EMIK LV 004
  
• Ratsutavad ära

  • Audio
  • Pdf

  • Ratsutavad ära / Helena Ilves (klaver)

  -

  +

  /

  2000
  klaver
  CD "Õekese eest", Tallinna Muusikakeskkool, EMIK, ERR (2008); Sten Heinoja, Andrei Babkin, Georg-Mirek King, Helena Ilves
  Kirjastaja: Eesti Muusika Infokeskus
  Levitaja: EMIK LV 008
  
• Seal nad lähevad - kuningas kõige ees

  • Audio
  • Pdf

  • Seal nad lähevad – kuningas kõige ees / Sten Heinoja (klaver)

  -

  +

  /

  kuulub tsüklisse "Jahilkäik"
  2000
  klaver
  CD "Õekese eest", Tallinna Muusikakeskkool, EMIK, ERR (2008); Sten Heinoja, Andrei Babkin, Georg-Mirek King, Helena Ilves
  Kirjastaja: Eesti Muusika Infokeskus
  Levitaja: EMIK LV 003
  

KUJUNDUSMUUSIKA

Filmimuusika

• Muusika animafilmile "Magusam kui mesi"

  Režissöör Liis Viira
  2015
  
• Muusika animafilmile "Sebra ja kõik minu elu kardinad"

  Režissöör Ülo Pikkov
  2015
  
• Muusika dokumentaalfilmile „Paldiski“

  Režissöör Eleonore de Montesquieu
  2005
  Esiettekanne: 18.05.2006, Pariis
  

ORKESTRATSIOONID JA SEADED

• Eemal tuli lähedale ehk kui WGT oleks mesilasi pidanud

  • Audio

  • Eemal tuli lähedale ehk kui WGT oleks mesilasi pidanud / Una Corda

  -

  +

  /

  "Eemal tuli lähedale" (täisnimega: "Eemal tuli lähedale ehk kui WGT oleks mesilasi pidanud", 2013) on minu tõlgendus Weekend Guitar Trio esitatud ja nende liikme Mart Soo poolt kirjutatud palast "Eemal". Seda tõlgendust võib käsitleda ka kui remiksi, milles lubasin endale ja ansambel Una Cordale lustimist kordustemuusikaga ja improvisatsioonilisusega. Selgus aga, et pala on erakordselt tehniline, mis muidugi ei takista sellest rõõmu tundmast, pigem vastupidi. Remiks valmis Weekend Guitar Trio 20. juubeliks.
    Liis Viira

  Seade Mart Soo palast "Eemal"
  2013
  6'
  kannel, harf, klavessiin
  CD „Voolujoon“, Una Corda (2022); Ansambel Una Corda: Kristi Mühling (kannel), Liis Jürgens (harf), Ene Nael (klavessiin)
  
• Seade Villem Reimanni orkestrimuusikast filmile "Vilsandi linnuriik"

  2012
  10'
  flööt (või viiul), tšello, harf (või klaver)
  Esiettekanne: Neeme Punder (flööt), Aare Tammesalu (tšello), Liis Viira (harf); 12.09.2012, Lihula kultuurimaja, Matsalu Loodusfilmide Festivali avamine
  
• Öine monoloog

  Orkestratsioon Kent Kennani kammerteosest flöödile ja klaverile
  2008
  flööt, keelpilliorkester
  Esiettekanne: Heili Rosin (flööt), Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost; 29.01.2009, Mustpeade Maja, kontserdisari "Kivimäe virtuoosid III"