Peeter Vähi
18.05.1955 Tartu
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1982
Peeter Vähi loomingut iseloomustavad stiililine mitmekesisus ja kuulajasõbralik helikeel. Tema muusikas leidub nii meditatiivset-filosoofilist rahu kui ka motoorikat, arhailist ja kaasaegset, samuti popmuusika elemente. Sügavast huvist Oriendi traditsioonilise muusika vastu, mida Vähi on põhjalikult uurinud, ammutab ta sageli oma muusikalise materjali idast, kasutades tihti ka eksootilisi pille. Lisaks Ida ning Lääne muusikalise mõtteviisi ühendamisele on heliloojat inspireerinud ka vanamuusika. Samuti on Vähi elektroakustilise muusika tehnoloogia tundjana nii oma väiksemates teostes kui ka suurte koosseisude ja mõõtmetega kompositsioonides kasutanud elektroonikat.
Vähi loomingu hulka kuulub nii sümfooniline kui ka koorimuusika, hulgaliselt kammer- ning elektroakustilist muusikat. Tema olulisemateks teosteks on oratoorium "Maarja Magdaleena Evangeelium" (2011), Aafrika initsiatsiooniriitus "Müstilisel Kaydara-maal" jutustajale, vokaalsolistidele, kahele koorile ja sümfooniaorkestrile, löökpillikontsert "Call of Sacred Drums" (2008), kammeransambliteosed "Tema Kõrgeausus Salvador D’le" (1989), "Müstiline ühinemine" (1991), kantaat "Ülim vaikus" (1997) naishäälele, meeskoorile ja kelladele, flöödikontsert "Taevase järve laul" (1999), kantaat "Roheline Tārā" (2000) naishäälele, tütarlastekoorile, tromboonidele ja löökpillidele ning "Bambuse laul" (2001) bambusflöödile ja kammerorkestrile.
Peeter Vähi on õppinud akordionit ja kontrabassi, 1974. aastal lõpetas ta Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli muusikateooria erialal. Aastatel 1974–1980 õppis Vähi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professor Eino Tambergi kompositsiooniklassis. Samaaegselt õpingutega mängis ta klahvpille džäss-rokkansamblis Uus Generatsioon (1978–1980) ja popansamblis Vitamiin (1978–1990), olles ühtlasi ka viimases muusikaline juht. Samuti kirjutanud ansamblile laule.
Aktiivse muusikaelu tegelasena on Vähi töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis (1990–2000) tegutsenud vabakutselise plaadiprodutsendina ning töötanud Eesti Raadios muusikasaadete autorina. Ta on festivalide Orient (alates 1992) ja Klaaspärlimäng (alates 1995) asutaja ja kunstiline juht. Korraldanud ka Arvo Pärdi festivali (1992, 1995), Eesti Kultuurifestivali Saksamaal (1995) ja eesti muusika festivali Jaapanis (1997). Aastal 2001 asutas Vähi firma Estonian Record Productions (ERP), kus tegutseb kunstilise juhina. Hooajal 2014/2015 oli Vähi resideeriv helilooja Eesti Kontserdi juures. Aastast 2010 on ta Aasia rahvaste muusika alaline külalislektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Vähi on enam kui 100 raadio- ja telesaate, artikli ja raamatu autor või kaasautor.
Vähi on olnud sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige (2001–2008) ja Drikung Kagyu Ratna Shri keskuse president (1992–2005). Ta kuulub Eesti Heliloojate Liidu juhatusse (alates 1993), oli Budismi Instituudi nõukogu aseesimees (2002–2014) ning on Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige.
Peeter Vähi muusikat on esitanud Euroopa, Aasia ja Ameerika orkestrid (nende hulgas Jaapani Filharmoonikud, Euroopa Liidu Kammerorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Shanghai Sümfooniaorkester, Taipei Filharmooniaorkester, Detroidi Sümfooniaorkester, Viini Tonkünstler-Sümfooniaorkester, Läti Rahvusorkester, WDR Kölni, MDR Leipzigi ja NDR Hamburgi sümfooniaorkestrid, Vene Riiklik Akadeemiline Kammerorkester, Göteborgi Sümfooniaorkester), mitmed tunnustatud koorid (Tokyo Filharmoonia Koor, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein, segakoor "Latvija", Riia Toomkiriku Poistekoor, Shanghai Ooperimaja Koor) ja ansamblid (Hayashi Eitetsu ansambel, Hortus Musicus, Arsise kellade ansambel, Tallinn Camerata, duo Mari & Håkon Samuelsen, Raschèr Saxophone Quartet) ning silmapaistvad interpreedid Gidon Kremer, Anders Paulsson, Kalle Randalu, Lauri Väinmaa, Martin Kuuskmann, Maarika Järvi, Andres Uibo, Heiki Mätlik jpt, samuti mitmed etno-muusikud (Sevara Nazarkhan, Hiroyuki Koinuma). Viimastel aastatel seob Vähit tihe koostöö tiibeti, india, jaapani ja teiste Aasia maade muusikutega. Vähi teoseid on dirigeerinud Neeme Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas, Andres Mustonen, Aivar Mäe, Vello Pähn, Risto Joost jt.
Lisaks tavapärastele, akadeemilistele kontserdisaalidele on Vähi autorikontserdid toimunud EXPO 2000 maailmanäituse vabaõhulaval Hannoveris, Roerichi Muuseumis Moskvas, Rootsi kuningapalees, samuti on tema muusika kõlanud Eesti laulupidudel, Valges Majas Washingtonis, Jaapani budistlikus templis, UNESCO 50. juubeli üritustel Strasbourg’is ja Lužniki spordiareenil Moskvas.
Vähi muusikat on salvestatud umbes 70 heliplaadile (firmad Antes edition, Erdenklang, CCn’C, Universal, Warner Classics, Finlandia Classics jt), mille hulgas võib leida 12 autoriplaati, sh "Teekond Aasia südamesse" (Erdenklang, 1992), "Hõbedase kuu hääled" (Forte, 1996), "Ülim vaikus" (CCn’C, 1998), "Mantra tee" (Erdenklang, 2001). Tema teoseid on peamiselt kirjastanud Erdenklang Musikverlag, CultureWare Music Publ., edition 49, Eres edition ja ERP.
Peeter Vähi on pälvinud Eesti Muusika Aastapreemia (1986 ja 1990), 1998. aastal Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia eesti muusika vahendamise eest heliplaadifirmadele Warner Classics, Finlandia Records, Erdenklang, Antes Edition Classics, "Eesti muusika päevad 2010" heliloojapreemia, Balti Assamblee kunstipreemia oratooriumi "Peuangelion kata Marihamm" (Maarja Magdaleena evangeelium) eest (2013), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2017) ja Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia (2021).
Vaata ka: www.peetervahi.com
© EMIK 2009
Täiendatud oktoobris 2021
EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).