Risto Joost

22.06.1980, Tallinn
Eesti Interpreetide Liidu liige

Risto Joost on tunnustatud dirigent nii ooperi- kui kontserdilavadel, kelle repertuaar ulatub barokist kaasaegsete heliloojate nõudlike teosteni. Samuti on ta pälvinud tähelepanu kontratenorina.

Risto Joost on lõetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal Anneli Mäeotsa juures. Õpingud jätkusid Eesti Muusikaakadeemias (1998–2002), kus ta õppis professor Kuno Arengu, professor Jüri Alperteni ja professor Paul Mägi käe all. Lisaks täiendas ta end laulmises Uku Jolleri ja Nadja Kuremi lauluklassis. Aastatel 2002–2003 õppis ta Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis koorijuhtimist Erwin Ortneri ja orkestridirigeerimist Leopold Hageri juures. 2008. aastal omandas ta magirstrikraadi orkestridirigeerimise erialal Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis professor Jorma Panula juhendamisel. Risto Joost on täiendanud end mitmetel meistrikursustel, sh dirigeerimise alal Andres Eby, Eri Klasi, Neeme Järvi ja Esa-Pekka Saloneni juures ning varajase muusika ja laulmise alal Paul Hillieri, Nigel Northi, Carl Høgseti, Catherine Sadolini käe all.

Risto Joost on saavutanud dirigendina preemiaid mitmetel rahvusvaheliselt konkurssidel, sh Budapestis (2001), Tallinnas (2002 ja 2004), laureaaditiitlid mainekal Nikolai Malko nimelisel Kopenhaageni rahvusvahelisel dirigentide konkursil Taanis (2015) ja V Jorma Panula nimelise dirigentide konkursil Soomes (2015).

Lauljana on Risto Joost töötanud Eesti Filharmoonia Kammerkooris ning ansamblis Vox Clamantis, samuti on ta kaasa löönud vokaalansambli Theatre of Voices töös, mille kunstiline juht on Paul Hillier. Soololauljana hõlmab Risto Joosti repertuaar teoseid nii hilisrenessansi-, barokiajastu kui ka 20. sajandi muusikast. Ta on teinud koostööd selliste orkestritega nagu Tallinna Kammerorkester, Tallinna Barokkorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Concerto Copenhagen, Šoti Kammerorkester ning ansamblitega Meder Consort, Corelli Consort, Reval Ensemble, Hortus Musicus, Floridante, Sansara (Läti) ja Phantasm (Inglismaa). Ta on üles astunud vanamuusikafestivalil Brügges, Steve Reichi festivalil Londonis, Edinburghi festivalil, varajase muusika festivalidel Vantaas, Stockholmis ja Riias, Haapsalu vanamuusikafestivalil, samuti Saksamaal, Hollandis, Austrias, Prantsusmaal, Ameerika Ühendriikides jm. 2007. aastal laulis Risto Joost peaosa Lätis etendunud Antonio Vivaldi ooperis „Il Giustino“ koos barokkansambliga Sansara ning 2008. aastal osales solistina Sunleif Rasmusseni kammerooperis „Hullu mehe aias“ ettekannetel Eestis (dirigent Veronika Portsmuth).

Alates 2020. aasta sügisest on Risto Joost Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent. Samuti jätkab ta dirigendina Rahvusooperis Estonia, kus alustas koosseisulise dirigendina 2009. aastal. Oma karjääri jooksul on ta tegutsenud ka Tallinna Kammerorkestri peadirigendina (2013–2019), Lepizigi MDR raadiokoori kunstilise juhina (2015–2019), Madalmaade Kammerkoori peadirigendina (2011–2015) ning Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigendina (2006–2011) ning RO Estonia peakoormeistrina.

Lavamuusika repertuaarist on Risto Joost juhatanud selliseid oopereid nagu Donizetti „Armujook”, Verdi „La traviata” ja „Aida“, Puccini „Boheem”, „Tosca”, Madama Butterfly“, Bizet’ „Carmen”, Gounod’ „Faust”, Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu”, Tšaikovski „Jevgeni Onegin”, Donizetti „Linda di Chamounix”, Mozarti „Don Giovanni“, „Idomeneo“, „Figaro pulm“ ja „Armastuse pärast aednikuneiu“, Tüüri „Wallenberg” , Kõrvitsa „Liblikas” jt ning ballettidest Tšaikovski „Luikede järv” ja “Pähklipureja”, Prokofjevi „Romeo ja Julia“, Minkuse „Bajadeer”, MacMillani „Manon”, Delibes’i “Coppélia“, Kocsáki „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi”, Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik” jt. Lisaks on ta olnud muusikjuht ka mitmetel teatri sümfooniakontsertidel. 

Külalisdirigendina on Risto Joost seisnud paljude rahvusvaheliselt tunnustatud orkestrite ja kõrgelt hinnatud kooride ees. Orkestritest kuuluvad siia Deutsches Symphonie-Orchester Berlin, Lepizigi MDR sümfooniaorkester, Philharmonie der Nationen, Veneetsia Fenice Filharmoonikud, Stuttgarti Kammerorkester, Strasbourg’i Filharmoonikud, Odense Sümfooniaorkester, Helsingborgi Sümfooniaorkester, Gävle Sümfooniaorkester, Noord Nederlands Orkest, Madalamaade Kammerorkester, Tampere Filharmooniaorkester, Oulu Sümfooniaorkester, Jyväskylä Sinfonia, Kesk-Pohjanmaa Kammerorkester, Vaasa Linnaorkester, Norrlands Opera orkester, Peterburi Maria teatri orkester, Sevilla Kuninglik Sümfooniaorkester, Macau Orkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Liepāja Sümfooniaorkester, Leedu Kammerorkester, Belgia Barokkorkester B’Rock; Eesti orkestritest Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Tallinna Barokkorkester, Corelli Barokkorkester jt ning kooridest RIAS kammerkoor, Berliini Raadiokoor, SWR Vokaalansambel, Rootsi Raadio koor, Ars Nova Copenhagen, segakoor Latvija, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor jt.

Risto Joost on olnud ka ise mitme kollektiivi asutaja ja eestvedaja ning olnud aktiivne muusikaelu tegelane. 1999. aasta asutas ta kammerkoori Voces Musicales (praeguse nimega Voces Tallinn) ning tegutses koori peadirigendina esimesel kümnel hooajal. Koor on tänaseks oma sisukate ja nõudlike kontserdikavadega ning suurvormiprojektidega koos nimekate orkestritega kujunenud üheks tippkollektiiviks Eesti koorimaastikul. 2002. aastal lõi ta koori juurde ka instrumentaalansambli Ensemble Voces Musicales ning 2008. aasta novembris kaasasutas orkestri Tallinn Sinfonietta. Liskas oli ta koos laulja ja näitleja Hanna-Liina Võsaga kaasaegset muusikateatrit edendava loomingulise ühenduse KAMBER asutaja ja kunstiline juht ning on juhtinud koos Itaalia vokaalpedagoog Paolo De Napoliga laulustuudiot Baltic Studio Lirico, mis tegeles noorte ooperilauljate koolitamisega itaalia bel canto stiilis. Risto Joost on olnud ka festivali „Klaaspärlimäng“ kunstiline nõustaja (2010–2011).

Lavamuusika dirigeerimise kõrval kuulub Risto Joosti repertuaari ka suur hulk vokaalsümfoonilisi teoseid. Ta on aktiivselt üles astunud uue muusika festivalidel NYYD ja Eesti Muusika Päevad ning olnud ligi 50 uudisteose esmaesitaja eesti heliloojatelt (Toivo Tulev, René Eespere, Timo Steiner, Ülo Krigul, Helena Tulve, Tatjana Kozlova, Lauri Jõeleht jt). Risto Joosti diskograafiasse kuulub kaheksa CD-d, millel kõlab René Eespere, Peeter Vähi, Arvo Pärdi jt muusika, lindistatud Tallinna Kammerorkestriga, Läti Riikliku Sümfooniaorkestriga, Voces Musicalesega, Madalmaade Kammerorkestri ja Kammerkooriga jt, samuti on ta salvestanud eesti muusikat ERSO ja Tallinna Kammerorkestriga.

Risto Joost on pälvinud kolmel korral Gustav Ernesaksa Fondi nimelise õppestipendiumi (2000, 2003, 2021), Eesti Koorühingu noore dirigendi tiitli (2004), kahel korral Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2006, 2016), Eesti Vabariigi presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia (2011), Aasta Muusik 2018 tiitli ning Eesti Teatri Muusikaauhinna muusikajuhina ja dirigendina kontsertlavastuses „Idomeneo“ (RO Estonia) ning ooperilavastustes „Linda di Chamounix“ ja „Don Giovanni“ (Teater Vanemuine) (2022).

Risto Joosti koduleht.

© EMIK 2008
(täiendatud aprillis 2022)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).