Riina Airenne

12.09.1959 Tartu
Eesti Teatriliidu liige alates 1989
Eesti Interpreetide liidu liige alates 1998

Riina Airenne lõpetas 1979. aastal koorijuhtimise eriala Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Vaike Uibopuu juhendamisel ning 1984. aastal Ants Üleoja dirigeerimisklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Jätkas aastatel 1984-1989 samas lauluõpinguid Tiiu Levaldi ja Ivo Kuuse käe all. Ta on täiendanud end Shen Xiangi, Li Yinwei, Eva Plahova, Marga Schimli, Ludmilla Brauni, Thomas Henseley, Nicolas Christou, Tamara Novitšenko ja Margarita Gruzdeva meistrikursustel.

1989. aastal võitis Riina Airenne Vabariiklikul Interpreetide Konkursil esikoha ning sai Eesti Teatriliidu eriauhinna aariate parima esituse eest. Samast aastast on ta Rahvusooper Estonia solist ning aastast 1992 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas lektor. Tema silmapaistvamateks õpilasteks on Kristina Vähi, Helen Poolma ja Laili Jögiaas.

Riina Airenne repertuaari kuulub ligi 50 kandvat ooperi- ja operetirolli, nende seas Gianetta (Gaetano Donizetti „Armujook“), Catharina (Eduard Tubin „Reigi õpetaja”), Barbara (Tubin „Barbara von Tisenhusen”), Helena (Arrigo Boito „Mefistofele“), Krahvinna ja Cherubino (Wolfgang Amadeus Mozart „Figaro pulm”), II daam (Mozart „Võluflööt“), Annina ja Flora (Giuseppe Verdi „La Traviata“), Eboli (Verdi „Don Carlo”), Fenena (Verdi „Nabucco”), Giovanna (Verdi „Ernani”), Amneris (Verdi „Aida”), Emilia (Verdi „Othello”), Ulrica (Verdi „Maskiball“), Anna (Aulis Sallinen „Ratsamees”), Javotte (Jules Massenet’„Manon”), Ciesca (Giacomo Puccini „Gianni Schicchi”), Suzuki ja Kate (Puccini „Madam Butterfly”), Carmen (Georges Bizet’ „Carmen”), Vürstinna (Aleksandr Dargomõžski „Näkineid”), Lucretia (Benjamin Britten „Lucretia teotus”), Preili Baggott (Britten „Väike korstnapühkija”), Herodias (Richard Strauss „Salome”), Marina (Modest Mussorgski „Boriss Godunov”), Abuela (Manuel de Falla „Lühike elu”), Miss Todd (Gian Carlo Menotti „Vanatüdruk ja varas”), Madam Flora (Menotti „Meedium”), Vürstinna Maria (René Eespere „Gurmaanid”), Marianna (Gioachino Antonio Rossini „Sinjoor Bruschino”), Tisbe (Rossini „Tuhkatriinu”), Ema Laine (Timo Steiner „Kosjas“), Krahvinna (Pjotr Tšaikovski „Padaemand”), Õpetaja ja Josephine (Tõnis Kaumann „Mina-Napoleon”), Lucia (Pietro Mascagni „Talupoja au”), Muusa-Nicklaus (Jacques Offenbach „Hoffmanni lood”), Silva (Imre Kálmán „Silva”), Frida (Alo Põldmäe „Depressioon baaris”), Daam (Erkki-Sven Tüür „Wallenberg“) ja Roberta Gómez Dawson (Mari Vihmand „Armastuse valem“). Lisaks on Riina Airenne mänginud lastemuusikalis „PIPI!NUKI!PUHH!“ ja Frederick Loewe muusikalis „Minu veetlev leedi“ ning soleerinud Rahvusooper Estonia festivalil „Suveöö tähed“.

Samuti on Riina Airenne osalenud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. Ta on esitanud metsosoprani partiisid Mozarti ja Verdi Reekviemides, laulnud 2001. aastal Sõduri ema rolli Tubina „Reekviemis langenud sõdurile“ festivali „Tubin ja tema aeg“ raames ning esitanud 2001. aastal Vanemuise kontserdimajas ja Estonia kontserdisaalis koos Nyyd Ensemble’iga Naabri rolli Igor Stravinski ooperi „Mavra“ kontsertettekannetel. Teinud koostööd dirigentidega Neeme Järvi, Paul Mägi, Erki Pehk, Eri Klas, Jüri Alperten, Mihhail Gertz, Vello Pähn, Aivo Välja, Lauri Sirp, Carlo Cillario ja Carlos Spierer.

Soololauljana on Airenne ansamblipartneriteks olnud pianistid Riina Pikani, Tarmo Eespere, Marje Lohuaru jt. Ta on esinenud nii Eestis kui ka Lätis, Leedus, Tšehhis, Soomes, Rootsis, Belgias, Venemaal, Kanadas ja Küprosel.

1992. aastal pälvis Riina Airenne Wagneri Ühingu stipendiumi ning 1998. muusikateatri aastapreemia nimiosa eest Bizet’ ooperis „Carmen“. 1999 oli ta kultuuriauhinna „Suur Vanker“ nominent ning talle omistati Harju maavalitsuse kultuuripreemia. 2001. aastal sai Airenne rollide Catharina (Tubin „Reigi õpetaja”), Silva (Kàlmàn „Silva”), Fenega (Verdi „Nabucco”), Vürstinna (Dargomõzhki „Näkineid”), Herodias (Strauss „Salome”) ja metsosoprani partii eest Verdi Reekviemis Georg Otsa nimelise preemia.

Hoffmanni saatuse suunajad olid lavastaja tahtel äärmiselt võrdväärsetena eksponeeritud – nii identse riietuse kui tegutsemise aktiivsusega Riina Airenne Muusa/Nicklauss oli tulihingeline Hea Geeniuse päästjana. Tema lopsakat rollikujundust toetas veendunud laulmismaneer, mis pani end eriti kuulama metsosoprani kõrgregistris. Väga mõjuv oli rõdustseeni soolo oma kandvuse ja intensiivsusega.
Tiiu Levald. Hoffmanni lood. – Sirp, 16.03.2007

Riina Airenne Carmenis on ehtsat carmenlikku tuuma - nii häälelises kui ka mängulises mõttes (mõjusamad hetked - esimese vaatuse võrgutamisstseen, teise vaatuse vihaepisood). Airenne valdas üsna veenvalt ka rolli traditsioonilisi karakteriseerimisnippe (madala registri „jõhkrus“ ja kirglikud metskassikähinad).
Evi Arujärv. Bizet’ Carmen – armastuse paks füüsikaõpik. – Postimees, 27.04.1998

© EMIK 2009

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).

• Tiiu Levald. „Hoffmanni lood“. – Sirp, 16.03.2007
• Tiiu Levald. „Menotti varjude ja valguse mängud“. – Sirp, 14.10.2005
• Heili Vaus-Tamm. „Eesti koosseisu Aida“. – Sirp, 22.10.2004
• Heili Vaus-Tamm. „Romantilises laadis sõltuvuslugu“. – Sirp, 23.04.2004
• Tiina Kruus. „Sooja südamega lumekuninganna“. – Stiil, märts, 2004
• Anneli Remme. „Salome – must mustal“. – Teater. Muusika. Kino, 5/2000
• Piret Tali. „Carmen vallutab südameid“. – Eesti Päevaleht, 11.09.1999
• Ita Serman. „Murtud käega laval“. – Õhtuleht, 18.03.1999
• # Annika Koppel. „Rahvusvaheline „Carmen“ jõuab Estonia lavale“. – Postimees, 22.04.1998