Olev Sau

10.08.1929 Kaunispäe küla, Torgu vald
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1969

Helilooja, koorijuht ja pedagoog Olev Sau on loonud peamiselt koorilaule (üle 300) kõikidele kooriliikidele. Mitmed neist on kõlanud üldlaulupidudel (“Kodu rajamas”, “Kuue koon endale koduse”, “Et teaksin”, “Leelo leidmine”, “Jaanituli”, “Päiksemaa lapsed”, puhkpilliorkestripala “Pidupäev”). Saaremaa juurtega helilooja laulud kajastavad tihti Saaremaa temaatikat: merd, randa ja kalurite elu. Rohkesti on Sau võtnud oma instrumentaal- ja ka vokaalteoste aluseks rahvaviise, mahukaim neist on “Rahvaviisi seaded naiskoorile maakondade järgi” (1985–2001). Sau loomingusse kuuluvad ka üksikud orkestrimuusikapalad, kantaadid, 4 keelpillikvartetti, sonaate ja umbes 50 soololaulu. Nii koori- kui ka soololaulud on ta sageli koondanud tsüklitesse ning üksikute eranditega on need kirjutatud eesti luuletajate tekstidele. Tema muusika on põhiliselt lüüriline, väljenduslaadilt polüfooniline.

Olev Sau on lõpetanud 1954. aastal Tallinna Muusikakooli laulu erialal Aleksander Arderi klassis ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal 1960. aastal Jüri Variste klassis ja kompositsiooni erialal 1967. aastal Heino Elleri juhendamisel.

Sau oli 1951–1961 Riikliku Akadeemilise Meeskoori laulja (bariton), töötas koorijuhtimise ja muusikateoreetiliste ainete õpetajana Tallinna Muusikakoolis (1961–1971) ja Tallinna Muusikakeskkoolis (1965–1971) ning muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1971–1986). 1960ndatel juhatas mitmeid koore, sealhulgas Tallinna Polütehnilise Instituudi Akadeemilist Meeskoori ja segakoori Laulik. Ta on koostanud solfedžo ja harmoonia õppematerjale ning teinud teadustööd eesti muusikast. Viimasel ajal on Sau ilmestanud eesti muusikalugu oma luulekogudega, mis sisaldavad eesti muusikute portreid (“Ei saa mitte vaiki olla” I-VI, 2005–2008).

Oma laulude eest on Sau pälvinud mitmeid preemiaid. “Laulikutele”, “Männimets” ja “Tihane” said ergutuspreemiad festivali Eesti Muusika Päevad 1998 raames toimunud segakoorilaulude konkursil, “Abyssus abyssum” sai ergutuspreemia festivali Eesti Muusika Päevad 1996 raames toimunud meeskoorilaulude konkursil. Taaveti laul nr. 13 ja Taaveti laul nr. 83 pälvisid Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoorilaulude konkursil III koha. Kantaadile “Koolipäev” (1967) anti ergutuspreemia laste- ja noorsoolaulude võistlusel. Auhinnalisi kohti on võitnud ka koorilaulud "Kassari õhtud", "Mõtted Kurgjal" ja "Sookailude maa" ning vokaaltsükkel "Laulud keskajast" ja soololaul "Mu muld".

© EMIK 2010

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).