Mati Palm

13.01.1942, Tallinn - 28.05.2018, Tallinn
Eesti Interpreetide Liidu asutajaliige
Eesti Richard Wagneri Ühingu asutajaliige

Mati Palmi kaunis ja värviküllane hääl ning emotsionaalne artistlik esitus on pakkunud unustamatuid muusikaelamusi ooperilavadel, oratooriumide esitustel ja kammermuusika õhtutel.

Muusikalise hariduse omandas Mati Palm Tallinna Konservatooriumis Jenny Siimoni lauluklassis aastatel 1960–1968. Hooajal 1972/73 täiendas ta end Moskva Konservatooriumis professor Hugo Dietzi juures ja aastatel 1974–1976 Milanos La Scala laulukoolis Renata Carosio juhendamisel. Ta on pälvinud laulukonkurssidel mitmeid auhinnalisi kohti, sh II koht (1968) ja I koht (1971) Balti liiduvabariikide ja Valgevene lauljate võistlusel, I koht ja kuldmedal ülemaailmsel noorsoofestivalil Sofias (1968) ja II preemia X Fransisco Viñase nimelisel konkursil Barcelonas (1972).

Mati Palmi esimene soolokontsert toimus 8. aprillil 1964 Tartu ülikooli aulas koos sopran Maarja Haameriga. Alates 1967. aastast oli Mati Palmi lauljatee seotud Estonia teatriga – esialgu koorilauljana (1967–1969) ja seejärel alates 1969. aastast ooperisolistina. Palmi esimeseks rolliks muusikateatri laval oli leitnant Champlatreux Hervé’ operetis „Mam`zelle Nitouche“. Tema näitlejameisterlikkus ja lai hääleulatus võimaldasid luua nii kergust nõudvaid buffo-bassi osi kui romantilist jõudu ja ülevust eeldavaid heroilisi tegelaskujusid. Palmi repertuaaripagasisse kogunes ligi 80 rolli (sh u 50 juhtivat osa). Ta oli ooperilaulja, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit – ta on laulnud Teatro Colónis (Buenos Aires), Berliini Riigiooperis (aastal 1988 oli ta teatri ametlik külalissolist), Budapesti Riigiooperis, Bulgaaria Riigiooperis, Praha Rahvusteatris, Soome Rahvusooperis, Peterburi Maria Teatris, Moskva Suures Teatris, Läti Rahvusooperis jm.

Mati Palmi isikupära, väärikas-jõuline esitusmaneer ja suursugune olek pääsesid kõige ehedamalt mõjule itaalia meistri Verdi ajalooliste tegelaste tõlgendamisel (Attila, Filippo, Zaccaria) ning vene suurkujude Tšaikovski ja Mussorgski suurt sisemist sugetiivsust ja ekspressiivsust nõudvates ooperirollides (Boriss, Ivan Hovanski, Kuningas René). Mati Palmi hinnati ka Wagneri interpreedina - kõige sagedamini astuski ta üles Wagneri ooperi „Lendav hollandlane” nimiosas, millega esines peale koduteatri 15 ooperilaval Euroopas. Palmi viimaseks ülesastumiseks suurel ooperilaval oli paavsti roll PromFesti 2011. aasta Verdi „Attila“ lavastuses.

Ooperiteatri kõrval laulis Mati Palm solistipartiisid ka vokaalsümfoonilistes suurvormides, sh Bachi h-moll missa ja „Johannes passioon“, Händeli „Messias“, Haydni „Loomine“, Mozarti ja Verdi Reekviem, Beethoveni „Missa solmenis“ ja Sümfoonia nr. 9, Brahmsi „Saksa reekviem“, Rossini „Stabat Mater“, Berliozi „Fausti needmine“, Mahleri Sümfoonia nr. 8, Puccini „Messa di Gloria“, Stravisnki „Kuningas Oidipus“, Šostakovitši Sümfoonia nr. 13 ja 14 ning eesti muusikast Tobiase „Joonase lähetamine“, Artur Kapi „Hiiob“, Sumera „Seenekantaat“, Sisaski „Jõuluoratoorium“ jt. Samuti armastas Mati Palm astuda üles kammerlauljana, andes üle 400 soolokontserdi nii Eestis kui ka välismaal (sh Moskvas, Peterburis, Savonlinnas, Wrocławis, Chisinaus, Prahas). Tema partneriteks on olnud pianistid Tarsina Alango, Peep Lassmann, Aleksandr Maikapar, Larissa Gergijeva, Ivo Sillamaa, Ralf Taal jpt. Väga mitmekülgses repertuaaris oli esindatud ka eesti heliloojate kammermuusika heliloojatelt Artur Kapp, Mart Saar, Eduard Oja, Eduard Tubin, Ester Mägi, Alo Põldmäe, Raimo Kangro, Timo Steiner jt.

Mati Palm on salvestanud Eesti Raadiole ning temalt on ilmunud on kaks sooloplaati: „Estonian opera singer Mati Palm“ (1998) ja „Eesti ja itaalia laule. Mati Palm“ (2002). Lisaks laulab ta solistina mitmetel suurvormide plaatidel ja ooperisalvestistel. Temast on ilmunud film "Laulab Mati Palm“ (Eesti Telefilm 1978) ning tehtud portreesaateid, sh „Stuudios koos Mati Palmiga“ (1992) ja „Tähelaev“ (2007) ning ooperisalvestisi. 2012. aastal ilmus Allan Vurma sulest autobiograafia „Mati Palm. Slancio della voce“ (Eesti Teatrliit).

Interpreeditegevuse kõrval töötas Mati Palm alates 1976. aastast vaheaegadega ka lauluõpetajana Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (alates 1995 professor, 1995–2000 lauluoskaonna juhataja), tema õpilaste hulka kuuluvad Tarmo Sild, Märt Jakobson, Juhan Tralla, Juliana Lapiņš, Marcel Furnica, Alar Pintsaar, Juuli Lill, Monika-Evelin Liiv jpt. Ta on andnud meistrikursusi lauljatele Austraalias Perthis, Peterburis, Roomas, Mikkelis ja mujal ning osalenud ka žürii töös mitmetel laulukonkurssidel.

Mati Palm pälvis Eesti NSV teenelise kunstniku (1974) ja Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse (1980), NSVL-i riikliku preemia (1983), Georg Otsa auhinna (1984), A. Toomi mälestusfondi preemia (Toronto 1998), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001), Eesti teatri aastaauhinna (2001) ning Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali elutööpreemia (2013). Lisaks on teda tunnustatud Kanada Eesti Kunstikeskuse aukirja (2000) ja kuldse teenetemärgiga (2005).
 

© EMIK 2012
(täiendatud mai 2018)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).