Mari Vihmand
17.05.1967- peenekoeline neoekspressionism: jõu ja õrnuse kontrastid
- nõtke tekstuur, detailne vormikujundus, poeetilised ja
kirjanduslikud alltekstid - kammermuusika, teosed sooloinstrumendile, orkestriteosed,
ooperid
- Biograafia
Mari Vihmand
17.05.196717.05.1967 Tartu
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1992Mari Vihmand on üks esimesi heliloojaid, kes 1990. aastatel keskendus kõlalise ja meloodilise mõtlemise sünteesile. Tema muusikas ühinevad romantiline kujutlusvõime ja ratsionaalne vormikujundus. Vihmandi loomingu suurima osa moodustab kammermuusika. Tema teostes ühilduvad läbimõeldud meloodiline arendus ning kõla- ja tämbrimäng, rütmijoonis on tundlik ja ebasümmeetriline, harmoonia on koloriidi teenistuses. Paljud Vihmandi teosed on inspireeritud luulest ja kirjandusest. Helilooja viimaste aastate muusika rikkalik kõlapalett on saavutanud neoekspressionistliku väljendusrikkuse.
Vihmand lõpetas 1990. aastal prof. Eino Tambergi õpilasena Tallinna konservatooriumi ning 1997. aastal Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuri prof. Lepo Sumera juhendamisel. Aastail 1995–1997 õppis ta Prantsusmaal, Lyoni konservatooriumis Gilbert Amy ja Philippe Manoury juures. Pärast abiellumist Saksa helilooja Rainer Bürckiga elab ja töötab ta Stuttgardi lähedal asuvas Saksa väikelinnas Bad Urachis.
Aastail 1987–1995 töötas Vihmand Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ainete õpetajana.Mari Vihmandi muusika on kõlanud festivalidel Eesti Muusika Päevad ja rahvusvahelisel uue muusika festivalil NYYD, esitajate hulgas NYYD Ensemble, Abegg Trio (Saksamaa), Madalmaade Raadio Kammerorkester, ansambel Les Temps Modernes (Prantsusmaa), Tapiola Kammerorkester jpt. Vihmandilt on tellinud teoseid Musik i Västernorrland ("Pärivoolu I", 2000), saksa ansambel Villa Musica ("Seitsmele", 1998), Madalmaade Raadio Kammerorkester ("Aknad unustatud maastikule", 1997). Pala "Eskiis 02" oli kohustuslik teos VI Eesti pianistide konkursil 2002. aastal.
1995. aastal esietendus festivalil NYYD Hans Christian Anderseni ja Villy Sorenseni muinasjutu-allegooriatel põhinev kammerooper "Lugu klaasist", mis pälvis Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1995). Vihmandi orkestriteos "Floreo” sai 1996. aastal UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil Pariisis I preemia alla 30-aastaste heliloojate kategoorias.
© EMIK 2006EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).
- Teosed
- Diskograafia
- Meedia
Kirjastaja: SP Muusika, Edition 49
EMIKi publikatsioonid
-
Raimo Kangro. Displays
Kaks CDd sisaldab 13 teosest koosnevat muusikaliste portreede sarja -
Estonian Sounds
Ülevaade eesti muusikamaastikust -
Estonian Music
Ajalooline ülevaade kahe CDga


