Kuno Areng

23.07.1929 Järsi küla, Võhmuta vald, Järvamaa

Kuno Areng alustas muusikaõpinguid Rakveres, kus õppis klaverimängu vastavatud lastemuusikakoolis ning võttis eratunde Glafira Roi juures. Pärast keskkooli lõpetamist asus Areng sõjaväeteenistusse Musta mere ääres ning 1952 lõpetas klaveri erialal Suhhumi muusikakooli. 1959 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal professor Gustav Ernesaksa käe all ja 1965 Leningradi konservatooriumi assistentuuri Jelizaveta Kudrjavtseva juhendamisel.

Eesti muusikaelus on Kuno Areng aastate pikku osalenud eelkõige järjepidepideva koorijuhitegevusega. Samuti on ta olnud viljakas pedagoog, kelle käe alt on võrsunud omakorda terve rida tunnustatud eesti koorijuhte ja dirigente, nende hulgas Anne Dorbek, Toomas Kapten, Elo Forsel (Üleoja), Laine Jänes, Indrek Vijard, Olari Elts, Lauri Sirp, Risto Joost, Peeter Perens jun., Triin Koch, Veronika Portsmuth jpt.
Kuno Areng on töötanud õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias alates 1962. aastast, 1985–1992 oli ta samas koorijuhtimiskateedri juhataja, alates 1982. aastast on ta professor ning 2003. aastast emeriitprofessor.

Kuno arengu juhatusel on aastakümneid tegutsenud mitmed eesti tähtsamad koorid, kelle rohked esinemised on tutvustanud eesti laulukultuuri ning viinud eesti kooriteoseid laia maailma. Aastatel 1966–1990 tegutses Areng RAMi dirigendina, andes kontserte paljudes maades, sh Saksamaal, Soomes, Rootsis, Itaalias ja USA-s ning esinedes mitmes maailma nimekaimas kontserdisaalis, nende hulgas Moskva Konservatooriumi ja Peterburi Filharmoonia Suur saal, Washingtoni Kennedy Keskuse kontserdisaal, New Yorgi Carnegie Hall jt.

Aastatel 1961–2000 juhatas Areng Vabariiklikku Koorijuhtide Segakoori, 1989. aastast alates on ta olnud Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna meeskoori dirigent ja 1998. aastast Teaduste Akadeemia meeskoori peadirigent.
1962–1993 juhatas ta Tallinna Kammerkoori, aastatel 1978–1993 peadirigendina, seejärel audirigendina. Mitmel korral jõudis kammerkoor Kuno Arengu käe all võitudeni rahvusvahelistel konkurssidel.
Alates 1965. aastast on Kuno Areng korduvalt olnud ka laulupidude üldjuht. Samuti on ta juhatanud suurvorme, sh E. Tubina teose „Reekviem langenud sõduritele” esmaesitust Eestis (1989).

Kuno Arengu tegevus on tunnustust pälvinud mitmel korral – lisaks tema juhatatud kooride võidukatele esinemistele ja dirigendipreemiatele rahvusvahelistel konkurssidel (1971 Arrezzos ja 1992 Gorizias) on talle omistatud Eesti NSV rahvakunstniku tiitel (1974), G. Ernesaksa nim. sihtkapitali koorimuusikapreemia (1994), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1999), aastal 2000 Valgetähe III kl. teenetemärk, 2003 Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja 2009 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia.

© EMIK 2010

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).

CD „Juhatab Kuno Areng”, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor (2004); Tallinna Kammerkoor, Meeli Tammu (sopran), RAM, Hugo Lepnurm (orel), Ivar Laide (tenor), Kaljo Räästas (bass), Tauno Vahter (löökpillid), Arvo Aun (tenor), Rein Tiido (löökpillid), Jüri Annus (löökpillid), Ain Rondik (tenor), Sirje Kiik-Lillepõld (metsosopran), Hilja Hovi (alt), Peeter Perens (tenor).
CD „Areng”, Forte (2002); Tallinna Kammerkoor, dirigendid Kuno Areng, Arvo Ratassepp, Ants Üleoja, Andres Heinapuu, Margit Võsa, Aivar Leštšinski.
CD „Mu isamaa on minu arm” [My native land, my dearest love] / Gustav Ernesaks, RAM (2008); Eesti Rahvusmeeskoor, dirigendid Kuno Areng, Gustav Ernesaks, Uno Järvela, Eri Klas, Olev Oja, Ants Soots, Ants Üleoja.
CD „Teaduste Akadeemia Meeskoor”, Teaduste Akadeemia Meeskoor (2004); Teaduste Akadeemia Meeskoor, dirigendid Kuno Areng, Arvo Ratassepp, Hirvo Surva, Ants Soots, Andrus Siimon.

• Kersti Inno, Kaie Tanner. „Kuno Areng: „Virinat võiks vähem olla””. – Sirp, 21.01.2010
• Erika Klaats. „Kuno Areng: Dirigendi redel on väga pikk”. – Maaleht, 22.07.2004
• Tiia Järg. „Hea kui raamatusse” [raamatututvustus: Kersti Inno „Kuno Areng” (Avita, 1999)]. – Sirp, 05.11.1999
• Peeter Perens. „Eesti oma Ericson” [Kuno Areng – 70]. – Sirp, 08.10.1999