Kalle Randalu

25.11.1956 Tallinn

Kalle Randalu on üks silmapaistvamaid eesti pianiste, kes on pälvinud tunnustust mitmel pool maailmas. Randalu ulatuslikus ja mitmekesises repertuaaris kuulub eriline koht saksa muusikale.

Kalle Randalu lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1975. aastal Tiina Kuriku ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1980. aastal Bruno Luki klaveriklassis. Ajavahemikus 1980–1983 täiendas Randalu end Moskva Konservatooriumi assistentuuris Lev Vlassenko juures.

Kalle Randalu on pälvinud kõrget tunnustust mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel: I koht noorte pianistide konkursil Tšehhoslovakkias (1971), I preemia liiduvabariikidevahelisel pianistide konkursil Tallinnas (1976) ning Saksa telekanali ARD-konkursil Münchenis (1985). Samuti pärjati Randalut laureaaditiitliga Schumanni-nimelisel konkursil Zwickaus (1981) ja Tšaikovski-nimelisel konkursil Moskvas (1982).

Aastatel 1980–1988 oli Kalle Randalu ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 1982–1983 Eesti Raadio muusikasaadete peatoimetaja, 1984–1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi ja Tallinna Muusikakeskkooli klaveriõppejõud.
Alates 1988. aastast on Randalu elanud Saksamaal Karlsruhes. Õppeaastal 1990/1991 oli ta Berliini Kunstide Kõrgkoolis külalisprofessor (Hochschule der Künste Berlin), 1994–1997 klaveriõppejõud Freiburgi Kõrgemas Muusikakoolis ning alates 1997. aastast Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis. Tema õpilaste hulka kuuluvad Marju Roots, Reet Ruubel, Indrek Laul, Lea Leiten, Lembit Orgse, Toomas Vana, Ave Nieler, Eduardo Ponce, Takuhiro Murayama jt. Randalu on juhatanud meistrikursusi Eestis, Soomes, Austraalias, USA-s, Saksamaal jm.

Aktiivse kontsertpianistina on Kalle Randalu esinenud USA-s, Jaapanis, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Islandil, Austrias, Austraalias, Brasiilias, Venemaal, Norras, Itaalias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Portugalis, Hispaanias, Kanadas jm ning andnud kontserte mitmetel mainekatel kontserdilavadel, sealhulgas Viini Konzerthausis, Müncheni Herculesaalis, Berliini Konzerthausis, Moskva Konservatooriumi Suures saalis, Peterburi Filharmoonia Suures ja Väikses saalis, Hamburgi Musikhalles, Helsingi Finlandia-talos, Mannheimi Rosengartenis jm.
Kalle Randalu on musitseerinud selliste tuntud orkestritega nagu Baieri Raadio Sümfooniaorkester ja Baieri Riigiooperi orkester, BBC Sümfooniaorkester, Peterburi, Moskva ja Hamburgi Filharmoonikud, Berliini Sümfooniaorkester, Mannheimi Ooperiteatri orkester, Soome Raadio Sümfooniaorkester, Bratislava, Peterburi, Kesk-Põhjamaa ja Berliini Kammerorkestrid. Eestis on Randalu soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri ees. Randalu koostööpartnerite hulka kuuluvad dirigendid Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klas, Jüri Alperten, Arvo Volmer, Olari Elts, Wolfgang Sawallisch, Mariss Jansons, Nathan Rachlin, Osmo Vänskä, Maksim Šostakovitš, Leif Segerstam, Juha Kangas, Jac van Steen. Vladimir Fedossejev jpt.

Kalle Randalu ulatuslikku repertuaari kuulub üle 40 klaverikontserdi. Ta on stiilne ja peen klassika-, eriti Mozarti-tõlgendaja. Samuti on Kalle Randalu jaoks tähtsal kohal eesti muusika – ta on olnud mitmete eesti heliloojate teoste esmaesitaja. Talle on pühendanud teoseid Kuldar Sink („Mäed ja inimesed“), Raimo Kangro (4. klaverisonaat) ja Jaan Rääts (tsükkel „24 marginaali“).

Randalu on musitseerinud mitmesugustes kammerkoosseisudes, sealhulgas Mandelring Quartett’i ja Trio di Clarone’iga. Ta kuulub ka ansamblisse Villa Musica, mis ühendab nimekaid Saksamaal tegutsevaid muusikuid.

Kalle Randalu on salvestanud enam kui 13 LP-d ja 30 CD-d (Melodija, Antes, MDG). Erilist tähelepanu on pälvinud seitsmest CD-st koosnev sari Paul Hindemithi kõikide sonaatidega, mis valmis koostöös Villa Musica interpreetidega. Sari võitis 1999. aastal Prantsusmaal Canne’is Classical Award’i ning 1998 ja 2003 Saksamaal ECHO Klassik auhinna.

1982. aastal pälvis Randalu ENSV teenelise kunstniku ja 1987. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetuse, 1999. aastal nimetas Eesti Muusikaakadeemia Randalu audoktoriks, 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ning 2006. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Kalle Randalu esindajaks on AS Artists Management.

© EMIK 2009

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).

• Leelo Kõlar. "Päev täis päikest". – Sirp, 07.10.2011
• Nele-Eva Steinfeld. "Õhtu Mozarti ja Beethoveni seltsis". – Sirp, 27.11.2009
• Virve Normet. "Kuulates naudi, meenutades – mõtiskle". – Muusika, 11/2009
• Martti Raide. „Avameelsed kahekõned klaveriga“. – Sirp, 25.09.2009
• Kadri-Ann Sumera. "Valge pärl Tartu ülikooli aulas". – Sirp, 27.03.2009
• Toomas Velmet. "Kalle Randalu (50) + 200 = W. A. Mozart". – Sirp, 01.12.2006
• Kristel Kossar. "Muusikast võlutud rändaja teeb Sisyphose tööd". – Postimees, 20.11.2006
• Teet Korsten. "Kalle Randalu rändab nii muusikas kui maailmas". – Põhjarannik, 19.10.2006
• Kristel Kossar. "Kojutulek klaveriga". – Muusika, 10/2006
• Toomas Velmet. "Kuidas vaim võib võimuga talitada". – Sirp, 28.04.2006
• Maris Podekrat. "Kalle Randalu ei mängi klaverit, ta jutustab klaveril lugusid". – Eesti Päevaleht, 28.01.2006
• Mirje Mändla. "Traditsiooni vääramatu jõud". – Sirp, 17.12.2004
• Evi Arujärv. "Ideaalmaastik klaveriga ja tekstimasina jõnksud". – Postimees, 23.03.2000