Johannes Kappel

02.07.1855 Rapla-Uusküla – 01.06.1907 Schömberg, Württemberg

Johannes Kappel oli Eesti esimene professionaalne organist ja helilooja, paljude armastatud koorilaulude autor.

Johannes Kappel sündis 2. juulil 1855 Raplas kooliõpetaja peres. Tema lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Paides, kus tema isa oli köster-kooliõpetaja ja organist.
1872 siirdus Kappel Peterburgi, kus töötas esialgu erapansionis õpetajana. 1876 astus ta Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas viie aasta pärast oreli (Louis Homiliuse kl) ja kompositsiooni erialal (õp. Julius Johannsen) hõbeaurahaga. Samaaegselt lõpueksamitega ilmus trükist Kappeli konservatooriumis kirjutatud koorilaulukogumik "Järvamaa ööpik".

Pärast konservatooriumi lõpetamist sai Kappelist organist Peterburi Hollandi saatkonna kirikus. Sellele kohale jäi ta tööle kuni surmani. Peterburis tegutses Kappel aktiivselt ka koorijuhina, juhatades kaua aega näiteks Eesti Heategeva Seltsi segakoori.
Peterburi-aastate jooksul külastas ta ka korduvalt Eestit, olles siin III, V, VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. V üldlaulupeo raames korraldatud kontserdil esines ta ka organisti ja pianistina, saates lauljannasid A. Tamme ja E. Salmet.
Elu lõpul haigestus helilooja tiisikusse. Ta sõitis küll Saksamaale Schömbergi sanatooriumisse tervist parandama, kuid suri seal 1. juunil 1907.

Johannes Kappeli loomingu põhiosa moodustab koorimuusika. Ta on loonud umbes 50 koorilaulu ning esimesed eesti koorikantaadid.
Laulude temaatika on enamasti looduslüürika vallast, on ka seadeid rahvalauludest. Laulude harmoonia järgib romantikute eeskuju ning oma vormilt on need enamasti salmilaulud. Kappeli populaarseimate laulude hulka kuuluvad "Õhtu õhud sõudvad sala", "Ööbik", "Oleksin laululind", "Oh kevad", "Võõrsil" ja "Reisija rõõm".
Kappeli kolm koorikantaati on loodud aastail 1882–1892 ning need kannavad pealkirju "Päikesele" (meeskoorile), "Eesti keisri laul" (meeskoorile ja bassisoolole) ning "Kroonimise laul" (sega- ja meeskoorile ning klaverile). Neist kaks viimast on kirjutatud Keiser Aleksander III kroonimise puhul 1881. ja 1882. aastal.

Kappel on avaldanud ka koorilaulukogumikke – "Järvamaa ööbik" (1881), "12 laulu segakoorile" (1885), "10 laulu meestekoorile" (1886) ning muusikaõpikuid – "Kooli-laulmise raamat" (1900, 2. trükk 1905), mis sisaldas enam kui 100 laulu kolme- ja neljahäälses seades, ning "Muusika algusõpetus" (1903), mis oli 20.saj. algul koolides laialt kasutusel.

© EMIK 2011

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).