Iris Oja

19.04.1977 Tallinn

Metsosopran Iris Oja on üks hinnatumaid noori lauljaid, kes on pälvinud tunnustust nii vokaal-sümfooniliste suurvormide esitajana kui ka kammerlauljana. Oma laias repertuaarivalikus on Oja keskendunud eelkõige eesti kaasaegse muusika interpreteerimisele ning propageerimisele.

Oja on lõpetanud 1995. aastal Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise eriala Reet Ratassepa juhendamisel ning 1999. aastal Tõnu Bachmanni lauluklassi Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Aastatel 1999–2003 jätkusid lauluõpingud professor Taru Valjakka ja professor Ivo Kuuse juures Eesti Muusikaakadeemias. 2003. aastal alustas samas magistriõpinguid kammerlaulu erialal Kuuse lauluklassis. Osalenud Ellen Hargise, Rudolf Piernay ja Roger Vignolesi meistrikursustel.

Oja on pälvinud 2002. aastal esikoha Mart Saare soololaulude konkursil Tallinnas, samuti osalenud 2003. aastal Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel noorte ooperilauljate konkursil Pärnus ning Kuninganna Sonja nimelisel rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil Oslos.

Aastatel 1996–1999 laulis Oja ansamblis Sotto Voce, 1998–2000 Savonlinna ooperifestivali kooris, alates 2000. aastast töötab ta lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris. 2002. aastast kuulub kaasaegse muusika ansambli Resonabilis koosseisu.

Oja on esitanud soolopartiisid arvukates vokaal-sümfoonilistes suurvormides, sh Johann Sebastian Bachi „Magnificat”, Johannese ja Matteuse passioon, „Weihnachts-Oratorium” ning „Oster-Oratorium”, Georg Friedrich Händeli „Israel in Egypt”, „Messiah” ja „Oratorio per la resurrezione”, Antonio Vivaldi „Gloria” ja „Magnificat”, Giovanni Battista Pergolesi „Stabat Mater”, Joseph Haydni „Stabat Mater”, Wolfgang Amadeus Mozarti Reekviem, „Krönungsmesse” ja „Vesperae solennes de confessore”, Ludvig van Beethoveni Missa C-duur, „Missa solemnis” ja IX sümfoonia, Camille Saint-Saënsi „Oratorio de Noël”, Richard Straussi „Saksa motett”, Igor Stravinski „Les Noces” ja „Psalmide sümfoonia”, Arvo Pärdi „Passio” ja „Miserere”.
Solistina on ta teinud koostööd selliste orkestritega nagu Tallinna Kammerorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Moskva Kammerorkester, Concerto Copenhagen, The Israel Camerata Jerusalem jt ning dirigentidega Nikolai Aleksejev, Jüri Alperten, Frieder Bernius, Roland Böer, Olari Elts, Paul Hillier, Risto Joost, Neeme Järvi, Tõnu Kaljuste, Eri Klas, Andres Mustonen, Kaspars Putninš, Daniel Reuss, Andris Veismanis, Arvo Volmer jt.

Kammerlauljana kuuluvad tema repertuaari lisaks maailma ooperiliteratuurist tuntud aariatele ka Henry Purcelli, Richard Straussi, Ferenc Liszti, Sergei Rahmaninovi, Pjotr Tšaikovski, Manuel de Falla, Mart Saare, Eduard Tubina, Ester Mägi, Veljo Tormise, Lepo Sumera, Raimo Kangro jt looming. Tema ansamblipartneriteks on olnud pianistid Marrit Gerretz-Traksmann, Martti Raide, Ralf Taal, Kadri-Ann Sumera, Roger Vignoles, organist Christopher Bowers-Broadbent, tšellistid Levi-Danel Mägila, Ardo Västrik, kitarrist Tiit Peterson, viiuldajad Harry Traksmann, Helen Normet, flötist Tarmo Johannes, saksofonist Jandra Puusepp jpt. Oja on teinud koostööd ansamblitega Hortus Musicus, NYYD Ensemble, Tallinn Baroque ning osalenud vokaalgruppide Ars Nova ja Theatre of Voices töös.

Olles pühendunud eeskätt kaasaegse muusika interpreteerimisele, on Oja olnud nii solistina kui ka ansambli Resonablis koosseisus paljude eesti, aga ka välismaa uudisteoste esmaettekandja (Antti Auvinen (Soome), Galina Grigorjeva, Age Hirv, Alberto Iglesias (Hispaania), Li Jiantong (Hiina), Klaus Ib Jørgensen (Taani), Liis Jürgens, Tatjana Kozlova, Ülo Krigul, Kristjan Kõrver, Märt-Matis Lill, Malle Maltis, Alo Põldmäe, Rein Rannap, Santa Ratniece (Läti), Mart Siimer, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Toivo Tulev, Helena Tulve).

Lisaks on Oja teinud kaasa lavamuusikaprojektides. Tema repertuaari kuuluvad sellised rollid nagu Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”, Eesti Muusikaakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia ühisprojekt, 2003), Mamma Lucia (Pietro Mascagni „Talupoja au”, kontsertettekanne, 2004). Samuti osalenud solistina Helena Tulve ooperis „It Is Getting So Dark” (2004, Eesti Filharmoonia Kammerkoori projekt) ning Veljo Tormise „Eesti ballaadide” ettekandel (2004, Von Krahli Teater) ning Galina Grigorjeva ooperstseenides „Sipelgas John J. Plenty ja rohutirts Dan” (2007, NYYD Ensemble).

Kontsertreisid nii solistina, kammermuusikuna kui ka koorilauljana on viinud teda enamikesse Euroopa riikidesse, Venemaale, Iisraeli, Ameerikasse, Kanadasse, Austraaliasse ja Jaapanisse. Osalenud enamikel Eestis peetavatel festivalidel, lisaks suurel hulgal välismaistel.

Koos pianist Roger Vignolesiga on Ojal ilmunud sooloplaat vene muusikaga „Rachmaninov, Shostakovich – Songs” (Harmonia Mundi, 2008). Ansambli Resonabilis koosseisus on lindistanud eesti nüüdismuusikat (Kristi Mühling, 2009) ning ansambliga Remix Klaus Ib Jørgenseni teose „Moon-Pain“ häälele ja kuuele instrumendile (Dacapo Records, 2009). Lisaks laulab ta Grigorjeva teoses „Con misterioso” plaadil „Eesti heliloojad III. Hortus Musicus” (ERCD045, 2003) ning osaleb Tally teose „Swinburne” ettekandel plaadil „Eesti heliloojad II” (ERCD032, 2001). Samuti esitab solistipartiisid Toivo Tulevi autoriplaadil „Songs” (Harmonia Mundi, 2008) ning erinevatel Eesti Filharmoonia Kammerkoori CD-del.

Kodulehekülg: www.irisoja.com

***

Kõige mõjusama mulje jättis „Haldjate kuninganna” Juno aaria, kus laulja päästis valla oma särava hääle kõik varud (niivõrd, kui see stiil eeldab) ja sulandus harmooniliselt tundliku ja kompaktse kõlaga tervikuks.
Tiiu Levald. Rollikujunduse värvipaletist. – Sirp, 05.10.2007

Mööda vilksatavate tegelaste kaleidoskoobis hurmas väga hea häälduse ja kauni stiiliga Iris Oja.
Samalaadselt hõrk muusikanumber oli aldi aaria “Erbarme dich” koos viiuliga (Iris Ojalt väga kaunis hääle fileerimine piano’s).
Heili Vaus-Tamm. Jeesus mängiti lähedaseks. – Sirp, 06.04.2007

Iris Oja suure ulatuse ja väga omapärase varjundiga hääl võimaldab laulda kõike. Teades, et tal on tõeline, suurt lava ja saali täitev ooperihääl, paneb imetlema tema oskus käsitleda oma häält ka äärmiselt kammerlikult, kaotamata sealjuures värvikust. Oja juures võlub mingi sissepoole pööratud tõsidus.
Tiiu Levald. Eesti kammerlaul on heades kätes. – Muusika, aprill 2006

Iris Oja häälenüansid on tõeline piduroog ka kõige nõudlikumale gurmaanile. Tema vokaaltehnika on laitmatu ning esitatav oli läbinisti laetud ülipeene ja samas võimsa emotsionaalsusega.
Nele-Eva Steinfeld. Kammerlaul gurmaanidele. – Muusika, juuli 2006

© EMIK 2008

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).

CD „Rachmaninov, Shostakovich – Songs”, Harmonia Mundi (2008). Iris Oja (metsosopran), Roger Vignoles (klaver). Sergei Rahmaninov, Dmitri Šostakovitš
CD "Resonabilis", Kaasaegset kandle kammer- ja soolomuusikat. Kristi Mühling (2009). Kristi Mühling (kannel), Iris Oja (hääl), Tarmo Johannes (flööt), Aare Tammesalu (tšello). Helena Tulve, Antti Auvinen, Tatjana Kozlova, Margo Kõlar, Age Hirv, Kristjan Kõrver, Märt-Matis Lill, Ülo Krigul  
CD "Moon-pain", Dacapo Records (2009). Iris Oja, Remix Ensemble, Paul Hillier, klettWood. Klaus Ib Jørgensen

• Priit Kuusk. "Iris Oja: koos heliloojaga valmib parim ettekanne...". – Sirp, 19.06.2009
• Hele-Mai Hark "Persona Grata – Iris Oja". – Teater. Muusika. Kino, 04/2007
• Toomas Velmet. "Akadeemiline soololaul, akadeemilised saksofonid". – Sirp, 05.05.2006