16. ja 17. veebruaril annab Eesti Rahvusmeeskoor koos Leedu Kammerorkestriga kaks kontserti Tallinnas ja Tartus. Dirigendipuldis seisab Risto Joost ning kontserdid on pühendatud Leedu Vabariigi 92. sünniaastapäeva tähistamisele. Solistidena astuvad üles Ene Salumäe (orel), Virgo Veldi (saksofon), Urmas Põldma (tenor), Ka Bo Chan (kontratenor), Andres Alamaa (bass), Mareks Lobe (bariton), Andrus Kirss (tenor) ja Margus Vaht (löökpillid).
Kontserdi esimeses pooles kõlab vaheldumisi Arvo Pärdi ja Veljo Tormise looming – ettekandele tulevad Pärdi „De profundis”, „And One of the Pharisees…” ja „Most Holy Mother of God” ning Tormise „Raua needmine”, „Pikse litaania” ja „Piiskop ja pagan”. Kontserdi teises pooles esitab koor ja orkester Pärdi „Ein Wallfahrtsliedi” ja „Da pacem Domine“ ning Toivo Tulevi „Cadenza II” ja „I said, Who are You? – He said, You…” kõrval ka leedu heliloojate Justė Janulytė ja Juozas Naujalise loomingut.
Kontserdid algusega kell 19 toimuvad 16. veebruaril Estonia kontserdisaalis ja 17. veebruaril Tartu Vanemuise kontserdimajas.
 Eesti Rahvusmeeskoor Foto: Kaupo Kikkas |
Eesti Rahvusmeeskoori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on koori juhatanud Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Ants Soots ning Kaspars Putniņš. 2008. aasta sügisest on koori kunstiline juht Ants Soots.
|
Enam kui kuue aastakümne jooksul on Eesti Rahvusmeeskoor andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs.
Koori repertuaari kuulub a cappella koorimuusika kõrval ligi 30 vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti heliloojatele lisaks on meeskoorile muusikat kirjutanud Dmitri Šostakovitš ja Gavin Bryars. Oratooriumide esitused on koori kokku viinud maailma kuulsaimate dirigentidega, nende seas Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klas, Gennadi Roždestvenski, Riccardo Muti, Paavo Berglund, Leif Segerstam, Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, aga ka Kristjan Järvi, Leo Krämer, Christoph Spering, Gintaras Rinkevičius, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Paul Mägi, Jüri Alperten, Vello Pähn, Tõnu Kaljuste, Nikolai Aleksejev jt. A cappella-kavadega on koori ees esinenud Lev Sivuhhin, Robert Sund, Josep Prats, Roman Toi, Chifuru Matsubara, Kaspars Putniņš, Anatoli Grindenko, Lone Larsen, Timothy Brown, Vytautas Miškinis, Toomas Siitan ja Jaan-Eik Tulve jpt.
Viimase viie aasta jooksul on Eesti Rahvusmeeskooril valminud 12 CD-d (sh firmadele Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, CCn’C, Forte, Alba ja Virgin Classics). 2004. aastal võitis Sibeliuse kantaatidega plaat (Virgin Classics, 2003) koorimuusika kategoorias Grammy-auhinna (Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Paavo Järvi). Sama koosseisu poolt salvestatud CD Edvard Griegi teosest „Peer Gynt” valiti BBC Music Magazine’i poolt 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks.
|
Rahvusvaheliselt tuntuim Leedu Kammerorkester (LKO) on asutatud 1960. aastal professor Saulius Sondeckise poolt, kes oli orkestri kunstiline juht ja dirigent aastatel 1960–2004. Poole sajandi vältel on LKO andnud kontserte peaaegu kõikjal Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, Egiptuses ja ka Lõuna-Aafrika Vabariigis. |
 Leedu Kammerorkester |
Orkester on esinenud sellistes Euroopa kontserdipaikades nagu Berliini Filharmoonia, Viini Musikverein, Londoni Royal Festivali kontserdipaigad, Rooma L’Accademia Nazionale di Santa Cecilia, Amsterdami Concertgebouw, Pariisi Salle Pleyel, Leipzigi Gewandhaus jm. LKO ees on seisnud mitmed tunnustatud dirigendid, sh Mstislav Rostropovitš, Juri Bašmet, Gidon Kremer, Vladimir Spivakov, Tatjana Grindenko, Igor Oistrahh, Jevgeni Kissin, David Geringas ja Yehudi Menuhin.
LKO on osalenud enam kui 100 plaadi salvestamisel, nende mitmekülgse repertuaari hulgas on eriline koht Johann Sebastian Bachi ja Wolfgang Amadeus Mozarti loomingul, samuti on orkestri esituses kõlanud maailmaesiettekannetena Alfred Schnittke, Arvo Pärdi, Pēteris Vasksi jt heliloojate orkestrile pühendatud teosed. Alates 2008. aasta detsembrist on orkestri kunstiline juht ja peadirigent silmapaistev viiuldaja Sergei Krõlov.
Agnes Toomla