Muusikauudised

Richard Ritsing 105

Teisipäeval, 25. märtsil möödus 105 aastat Tartu koorijuhi, helilooja ja pedagoogi Richard Ritsingu (1903–1994) sünnist. Sel puhul toimub Tartus mitmeid Ritsingu sünniaastapäevale pühendatud üritusi.

28. märtsil kell 19 on Tartu Ülikooli aulas kontsertõhtu „Richard Ritsing 105”, kus esinevad maestro käe all töötanud koorid: Vanemuise Seltsi Segakoor, Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoor ja Tartu Akadeemiline Meeskoor. Kontserdi kavas on nii Ritsingu kui ka tema kaasaegsete heliloojate looming. Lisaks meenutavad kontserdil Ritsingut tema õpilased, kolleegid ja lauljad, mh teeb ettekande teemal „Koorijuht Richard Ritsing” Heivi Pullerits Tartu Linnamuuseumist. Kontserdi alguses antakse Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli õpilastele Maarja Helsteinile, Kristina Kodasele ja Liisi Kamsile üle Tartu Kultuurkapitali Richard Ritsingu nimelised stipendiumid. Kontserdi korraldaja on Tiigi Seltsimaja ja Tartu Akadeemiline Meeskoor. Kontsertõhtu kunstiline juht on Alo Ritsing.

Ritsingu 105. sünniaastapäeva puhul on Tartu Linnamuuseum koostanud näituse "Richard Ritsing ja laulupeod", mida saab näha kontserdi ajal Tartu Ülikooli peahoones ja hiljem Laulupeomuuseumis.

12. aprill kell 17 toimub Tartu Ülikooli aulas XIV Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäev „Meelespea”, kust võtavad osa Tartu linna ja maakonna nais- ja neidudekoorid. Laulupäevaga tähistatakse Richard Ritsingu 105., Gustav Ernesaksa 100. ja Heino Kaljuste 80. sünniaastapäeva. Laulupäeva kunstiline juht on Ülle Sakarias, külalisena osaleb Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasrühm.

Räpinas sündinud Ritsing on õppinud aastatel 1919–1924 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastatel 1923–1929 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Muusikakoolis õppis ta muusikateooriat ja kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures ning dirigeerimist Juhan Aaviku juures. Hiljem täiendas Ritsing ennast (peamiselt dirigeerimises) ka välismaal (Berliinis, Varssavis) ning omandas muusikaõpetaja kutse. Ta on loonud koori- ja soololaule, instrumentaalmuusikat soolopillidele, ansamblitele ja orkestrile ning muusikat lavateostele. Ritsing on avaldanud muusikaartikleid ja –uurimusi, juhatanud mitmeid koore ja orkestreid, töötanud pedagoogina, olnud üldlaulupidude üldjuht ning 1956. aastal Tartus Toomeorus toimunud I üliõpilaslaulupeo mõtte algataja ja tänaseni kestnud traditsiooni üks loojaid. 1983. aastal nimetati Ritsing Tartu linna aukodanikuks.

Agnes Toomla 

Tagasi