Heljo Sepp

15.10.1922 Valga - 27.11.2015, Tallinn

Heljo Sepp oli pianist, Heino Elleri heliloomingu süvauurija ning esmaesitaja. Samuti tegutses ta pedagoogina.

Heljo Sepp alustas klaveriõpinguid Valga Muusikakoolis, kus õppis aastatel 1930–34, seejärel jätkas eraviisiliselt õpinguid Heino Elleri abikaasa Anna Elleri juures (1934–38), ühtlasi sai Heino Ellerilt juhendamist ka muusikateoorias. 1938 võitis Heljo Sepp Briti Muusikanõukogu korraldatud noorte pianistide konkursil Londonis esikoha ning pälvis 3-aastase stipendiumi õpinguteks Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. Õpingud Vivian Langrishi juhendamisel kestsid 1938–39, mil kontaktid Londoni Kuningliku Muusikaakadeemiaga katkestas alanud II maailmasõda. Muusikaõpingud jätkusid Tallinna Konservatoooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis (1943–46) ning Bruno Luki klaveriklassis (1946–47). Tallinna Riikliku konservatooriumi lõpetas Heljo Sepp 1947. aastal pianisti ja pedagoogina.
1949–52 täiendas Sepp end Moskva konservatooriumi aspirantuuris ühe silmapaistvaima klaveripedagoogi prof. Heinrich Neuhausi juhendamisel, tema väitekiri Heino Elleri loomingust ilmus ka raamatuna.

1947–49 töötas Heljo Sepp klaveriõppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1952–95 Eesti Muusikaakadeemias, millest 1966–71 oli klaverikateedri juhataja ning aastatel 1971–81 õppe- ja teadusprorektor. Alates aastast 1994 oli Heljo Sepp Eesti Muusikaakadeemia eremiitprofessor.

Heljo Sepp oli esimene Elleri loomingu süvauurija ning temale usaldas Heino Eller oma klaveriteoste esmaesitused. 1998. aastal sai ta esimesena Elleri nimelise muusikapreemia. Artiklites raamatust „H. Elleri klaverilooming“ (1958) ning tema enda koostatud kogumikus „Heino Eller sõnas ja pildis“ (1967) on Sepp andnud helilooja loomingust värvika ülevaate. Heljo Sepp on andnud nime H. Elleri mängitavaimale teosele „Kodumaine viis“ ning helilooja on selle pühendanud Heljo Sepale.

Lisaks soolopianisti karjäärile on Sepp tegutsenud ka ansamblistina, esinedes tihti koos viiuldaja Vladimir Alumäega. Soolopianistina on Heljo Sepp astunud üles veel kõrges eas, esinedes aastal 2007 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias oma 85. juubelile pühendatud kontserdil.

Heljo Sepp on pälvinud Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse (1957) ning olnud Helikunsti Sihtkapitali preemia laureaat (2004). Aastast 1966 oli ta Eesti Heliloojate Liidu liige ning 1996 Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia assotsieerunud liige.

Heljo Sepal on olnud üle poolesaja õpilase, nende hulgas Aino Himbek, Lilian Semper, Ülev Saare, Hiie Lätte, Jüri Plink, Tiiu Rand, Tiina Kurik, Peep Lassmann, Mart Humal, Helju Tauk, Marje Lohuaru, Niina Maiorova, Iren Lill, Ela Eelhein, Kai Õunpuu, Riine Pajusaar jt.

Valik soolopalade esitusi aastatel 1936–2007:

Ferenc Liszt:
– Rigoletto parafraas (1936)
– Campanella koos 11-st muust teosest koosneva kavaga kontsertidel Valgas, Tallinnas ja Tartus (1938)
– Mefisto valss koos 6-st muust teosest koosneva kavaga kontsertidel Rakveres ja Tallinnas (1949) ning koos Johann Sebastian Bachi, Ludwig van Beethoveni ja Bela Bartoki teostega Valgas (1959)

Johannes Brahms:
– Variatsioonid ja fuuga Händeli teemal koos 8-st muust teosest koosnave kavaga Tartus ja Tallinnas (1940,1997)

Heino Eller:
– 13 pala Eesti motiividel (1941 esmaesitus, 1998)
– Sonaat cis-moll (1946 esmaesitus)
– Neli lüürilist pala ja 6 lüürilist pala ehk Eesti süit (1947 esmaesitus)
– Ballaad cis-moll (1955 esmaesitus)
– Sonatiin g-moll (1947 esmaesitus)
– Klaverisonaat nr. 4 e-moll (1959 esmaesitus)
– 12 bagatelli (1961 esmaesitus)
– Klaverimuusika rahvatsoonis (1965 esmaesitus)
– Kodumaine viis (2001)

Eugen Kapp:
– Tallinna pildid (1949, 1950, 1963)

Robert Schumann:
– Sonaat g-moll koos 11-st muust teosest koosneva kavaga aspirantuuri lõpetamisel Moskvas (1951)

Ludwig van Beethoven:
– Sonaadid E-duur ja cis-moll, esitusel samas kavas veel Robert Schumanni teostest Fantaasia ja skertso cis-moll
– Sonaadid F-duur, fis-moll, G-duur, c-moll (1971)

Kálmán Dobos:
– Klaverisonaat (1964)

Wolfgang Amadeus Mozart :
– Sonaat B-duur, A-duur (1968)

Valik kontsertide ettekandeid:

Felix Mendelssohn:
– Klaverikontsert (1937, dirigent Raimund Kull)

Ferenc Liszt:
– Kontsert Es-duur (1938 dirigent Voldemar Taggo, 1940 Eduard Tubin, 1960 Erich Kõlar, 1963 Neeme Järvi)

Pjotr Tšaikovski:
– Kontsert b-moll (1940, dirigent Raimund Kull)

Wolfgang Amadeus Mozart:
– Kontsert A-duur (1943, dirigent Olav Roots)

Ludwig van Beethoven:
– Kontsert nr. 5 (1947, 1949 dirigent Sergei Prohhorov)

Edward Grieg:
– Klaverikontsert a-moll (1948, dirigent Roman Matsov)

Sergei Rahmaninov:
– Kontsert nr. 2 (1950, dirigent Nikolai Rabinovitš)

Artur Kapp:
– Klaverirapsoodia eesti viisidesl (1951, dirigent Sergei Prohhorov)

Sergei Prokofjev:
– Kontsert nr. 1 (1952, dirigent Roman Matsov)

Lydia Auster:
– Klaverikontsert (1955, 1956 dirigent Roman Matsov, 1956 ja 1957 dirigent Sergei Prohhorov, 1966 dirigent Neeme Järvi)

Robert Schumann:
– Klaverikontsert a-moll (1958, dirigent Nikolai Rabinovitš)

Jaan Koha:
– Klaverikontsert (1960, Sergei Prohhorov)

Anne Ellerhein (Metsala):
– Klaverikontsert I osa (1960, dirigent Roman Matsov)

Anti Marguste:
– Minikontsert kahele klaverile (1970)

 © EMIK 2013

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).