René Eespere

14.12.1953 Tallinn
Eesti Helilooja Liidu liige alates 1978

René Eespere enamasti heakõlalises muusikas ühinevad puhas mängurõõm ja rituaalne paatos. Tema loomingus on kesksel kohal sõnumiga vokaalteosed ning liikumisstiihiast kantud kontserdižanr. Helikeeles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, kuid aimatav on ka sugulus eesti rahvamuusika ja minimalistliku kordusetehnikaga. Enamasti ergastab kammerlikku kõlapilti dramaatiliselt loitsiv rütm.
Eespere varasematele teostele on omane tonaalne või modaalne laadikäsitlus, ostinato-tehnika ja lihtsa motiivistiku variantne arendus. Hilisemas loomingus süvenevad kujundikontrastid ja kromaatika, suurema kaalu saavad vabatonaalsus ja lineaarne mõtlemine.
Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad: tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle.

René Eespere esimesed laiemat tähelepanu äratanud teosed olid sümbolistlikud, ürgajaloo ainetel loodud lavateosed – ballett "Inimene ja öö" (1977), koreograafiline pilt "Fuuriad" (1977) ja ballett-rituaal "Kodalased" (1979). Kaheksakümnendatest aastatest tänaseni on Eespere loomingus tähtsal kohal eetilis-religioosse või isamaalise sõnumiga kooriteosed: "Passiones" (1980/2000), "Müsteerium" (1981), "Mediteerium" (1982/1985); "Lehekülg Sakalamaa kroonikast" (1983), "Kaks jubilatsiooni" (1986), "Glorificatio" (1990), "Festina lente" (1996), "Mater rosae" (2003), "Ristimetsa ilmutus" (2004) jpt. Sooja vastuvõtu on leidnud Eespere isamaalised koorilaulud ("Ärkamise aeg", 1983; "Armastan sind, Eestimaa", 1987) ja helged, elu põhiväärtustest kõnelevad lastelaulud.
Eespere esimesi kammerteoseid inspireeris barokkmuusika, üheksakümnendatel aastatel omandas suurema tähtsuse kõlaline külg ("Trivium” flöödile, viiulile ja kitarrile, 1991; "Significatio" viiulile, kitarrile ja tšellole, 1999; "Skulptuuri hommik" viiulile, vibrafonile ja kitarrile, 2001; "Ambitus" kuuele instrumendile, 2002 jt.). Orkestrimuusikas moodustavad enamuse seitse instrumentaalkontserti: "Concerto ritornello" kahele viiulile (1982/1993), viiulikontsert (1983/1991), kaks flöödikontserti (1995/1998, 2003), vioolakontsert (1996/1998), tšellokontsert "Concertatus celatus" (2004) ja klarnetikontsert "In dies" (2005).
Aastail 2002/2005 valmis Eespere ooper "Gurmaanid" – groteskne allegooria kunsti ja rahamaailma suhetest.

René Eespere lõpetas 1977. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anatoli Garšneki kompositsiooniklassi ja täiendas end aastail 1977–1979 Moskva konservatooriumis Aram Hatšaturjani ning Aleksei Nikolajevi juures. Alates 1979. aastast töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teoreetiliste ainete õppejõuna (aastast 2002 professor).
René Eespere loomingut on esitatud Euroopa maades, USA-s, Kanadas, Jaapanis, Austraalias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Uus-Meremaal jm. Tema teoseid on välja andnud kirjastused Antes, Eres, Edition 49 ja Edition Eisenberg. Ilmunud on seitse autori-CDd: "Concentus: Tarmo Eespere spielt Klaviermusik von René Eespere" (Antes, 1995), "René Eespere. Concertos" (Antes, 1998), "René Eespere. Invocatio - new choral music from Estonia" (Christophorus, 2000), "René Eespere. Schokoladenland" (Eres, 2000), "René Eespere. Der Morgen der Skulptur" (Antes, 2001), "René Eespere. Concertatus celatus" (Antes, 2007) ja "Februa" (Estonian Record Productions, 2010). René Eespere on pälvinud Eesti NSV muusika-aastapreemia (1989), Valgetähe IV klassi ordeni (2001), Eesti Kultuurkapitali preemia "Ela ja sära" (2001-2002), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2008) ja Eesti Muusikanõukogu preemia (2011).

Vaata ka: www.eespere.ee

 © EMIK 2007 (täiendatud novembris 2011)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).