Peeter Vähi

18.05.1955 Tartu
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1982

Peeter Vähi loomingut iseloomustavad stiililine mitmekesisus ja kuulajasõbralik helikeel. Tema muusikas leidub nii meditatiivset-filosoofilist rahu kui ka motoorikat, arhailist ja kaasaegset, samuti popmuusika elemente. Sügavast huvist Oriendi traditsioonilise muusika vastu, mida Vähi on põhjalikult uurinud, ammutab ta sageli oma muusikalise materjali idast, kasutades tihti ka eksootilisi pille. Lisaks Ida ning Lääne muusikalise mõtteviisi ühendamisele on heliloojat inspireerinud ka vanamuusika. Samuti on Vähi elektroakustilise muusika tehnoloogia tundjana nii oma väiksemates teostes kui ka suurte koosseisude ja mõõtmetega kompositsioonides kasutanud elektroonikat.

Vähi loomingu hulka kuulub nii sümfooniline kui ka koorimuusika, hulgaliselt kammer- ning elektroakustilist muusikat. Tema olulisemateks teosteks on oratoorium "Maarja Magdaleena Evangeelium" (2011), löökpillikontsert "Call of Sacred Drums" (2008), kammeransambliteosed „Tema Kõrgeausus Salvador D’le“ (1989), „Müstiline ühinemine“ (1991), kantaat „Ülim vaikus“ (1997) naishäälele, meeskoorile ja kelladele, flöödikontsert „Taevase järve laul“ (1999), kantaat „Roheline Tārā" (2000) naishäälele, tütarlastekoorile, tromboonidele ja löökpillidele ning „Bambuse laul“ (2001) bambusflöödile ja kammerorkestrile.

Peeter Vähi on õppinud akordionit ja kontrabassi, 1974. aastal lõpetas ta Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli muusikateooria erialal. Aastatel 1974–1980 õppis Vähi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professor Eino Tambergi kompositsiooniklassis. Samaaegselt õpingutega mängis ta klahvpille džäss-rokkansamblis Uus Generatsioon (1978–1980) ja popansamblis Vitamiin (1978–1990), olles ühtlasi ka viimases muusikaline juht. Samuti kirjutanud ansamblile laule.

Aktiivse muusikaelu tegelasena on Vähi töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis (1990–2000) tegutsenud vabakutselise plaadiprodutsendina ning töötanud Eesti Raadios muusikasaadete autorina. Ta on festivalide Orient (alates 1992) ja Klaaspärlimäng (alates 1995) asutaja ja kunstiline juht. Korraldanud ka Arvo Pärdi festivali (1992, 1995), Eesti Kultuurifestivali Saksamaal (1995) ja eesti muusika festivali Jaapanis (1997). Aastal 2001 asutas Vähi firma Estonian Record Productions (ERP), kus tegutseb kunstilise juhina.

Vähi on olnud sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige (2001–2008) ja Drikung Kagyu Ratna Shri keskuse president (1992–2005). Ta kuulub Eesti Heliloojate Liidu juhatusse (alates 1993), on Budismi Instituudi nõukogu aseesimees ning Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige.

Peeter Vähi muusikat on esitanud Euroopa, Aasia ja Ameerika orkestrid (nende hulgas Jaapani Filharmoonikud, Euroopa Liidu Kammerorkester, WDR Sümfooniaorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester), mitmed tunnustatud koorid (Tokyo Filharmoonia Koor, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein) ja ansamblid (Hayashi Eitetsu ansambel, Hortus Musicus, Arsise kellade ansambel, Tallinn Camerata) ning silmapaistvad interpreedid Gidon Kremer, Anders Paulsson, Kalle Randalu, Lauri Väinmaa, Martin Kuuskmann, Maarika Järvi, Andres Uibo, Heiki Mätlik jpt, samuti mitmed etno-muusikud (Sevara Nazarkhan, Hiroyuki Koinuma). Viimastel aastatel seob Vähit tihe koostöö tiibeti, india, jaapani ja teiste Aasia maade muusikutega. Vähi teoseid on dirigeerinud Neeme Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas, Andres Mustonen, Aivar Mäe, Vello Pähn, Risto Joost jt.

Lisaks tavapärastele, akadeemilistele kontserdisaalidele on Vähi autorikontserdid toimunud EXPO 2000 maailmanäituse vabaõhulaval Hannoveris, Roerichi Muuseumis Moskvas, Rootsi kuningapalees, samuti on tema muusika kõlanud Eesti laulupidudel, Valges Majas Washingtonis, Jaapani budistlikus templis, UNESCO 50. juubeli üritustel Strasbourg’is ja Lužniki spordiareenil Moskvas.

Vähi muusikat on salvestatud rohkem kui 60 heliplaadile (firmad Antes edition, Erdenklang, CCn’C, Universal, Warner Classics, Finlandia Classics jt), mille hulgas võib leida üle kümne autoriplaadi, sh „Teekond Aasia südamesse“ (Erdenklang, 1992), „Hõbedase kuu hääled“ (Forte, 1996), „Ülim vaikus“ (CCn’C, 1998), „Mantra tee“ (Erdenklang, 2001). Tema teoseid on peamiselt kirjastanud Erdenklang Musikverlag, CultureWare Music Publ., edition 49, Eres edition ja ERP.

Peeter Vähi on pälvinud 1998. aastal Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia eesti muusika vahendamise eest heliplaadifirmadele Warner Classics, Finlandia Records, Erdenklang, Antes Edition Classics ning "Eesti muusika päevad 2010" heliloojapreemia.

Vaata ka: www.peetervahi.com

© EMIK 2009

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).