Helena Tulve

28.04.1972 Tartu
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2002

Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Tema teostes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM’i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregooriuse laulu ja ida muusika kajastused.

“Mulle on esmatähtis muusika piiride laienemine. Ühelt poolt kõlaliste, vormiliste ja stiililiste, teiselt poolt ka geograafiliste muusikapiiride avanemine, mis on olnud esimesena mainitutele suuresti tõukejõuks,” on helilooja oma loomingu kohta öelnud.
Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluse õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär metafüüsilisele olemiskogemusele, mis peegeldub ka teoste pealkirjades ja kirjandusest pärit poeetilistes kommentaarides.
Tulve loomingus on ülekaalus hoolikalt viimistletud kammerteosed, milles on loodusprotsesside voolavust ja värve.

“Ma kuulan nii imelikult, muusika lahustub ajus niimoodi ära, et ei kuula konstruktsiooni. Peas on värvid, mittemuusikalised materjalid. Kui ma kirjutan, toimub tõlkeprotsess,” ütleb helilooja.

Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika).

Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1989–1992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 1993–1996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001).
Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud.

Helena Tulve teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu BIG Torino (2000, "Öö"), Vancouver New Music, Les Boréales (Caen, 2002), MaerzMusik (Berliin, 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"), Icebreaker (Seattle, 2004, "Saar"), Europamusicale (Saksamaa, 2004, "lumineux / opaque") jt.
Festivalil Varssavi sügis toimus 2001. aastal teose "Cendres" esiettekanne (NYYD Ensemble), teos "abysses" valmis Ensemble Courage tellimusel ja kanti esimest korda ette Matrix Herbstfestivalil Leipzigis (2003), DeutschlandRadio tellitud "effleurements, éclatements…" kitarrile ja löökpillidele kõlas esiettekandes Kölnis (Forum neuer Musik Köln 2003).
Hooajal 2001/2002 oli Tulve resideeriv helilooja Eesti Filharmoonia Kammerkoori juures, kelle tellimusel valminud kammerooper "It is getting so dark" esietendus Tallinna Linnateatris 2004. aastal.
2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus.

1998. aastal võitis Helena Tulve "à travers" rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis noorte heliloojate kategoorias teise koha, 2004. aastal pälvis ta orkestriteos "Sula" rostrumi võidu.

2000. aastal sai Helena Tulve oma viimaste aastate loomingu eest Heino Elleri nimelise preemia, 2004. aasta loominguliste saavutuste eest pälvis ta Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia. 2005. aasta jaanuaris kuulutas Eesti Raadio ta Aasta Muusikuks.
2006. aastal pälvis helilooja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia. Samal aastal tunnustati Monaco printsi Pierre’i fondi heliloomingu auhinnaga Tulve teost „Reyah hadas ’ala” ning orkestriteos „Sula” pälvis ISCM-CASH Young Composers Award’i.
Tulve “In a nakht fun yeridah” pälvis festivali “Eesti muusika päevad 2006” heliloojapreemia. 2012. aastal omistati talle Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse orden (l´Ordre des Arts et Lettres).

Tulve teoseid on kirjastanud Edition Peters. Helena Tulvel on ilmunud 2 autoriplaati: “Sula” (Eesti Raadio, 2005), "Lijnen" (ECM, 2008).

© EMIK 2005
(täiendatud 2008, juuni)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).