Aleksander Saebelmann-Kunileid

22.11.1845 Pärnumaa, Audru vald - 27.07.1875 Poltaava, Ukraina

Aleksander Saebelmann-Kunileid oli helilooja, koorjuht ja pedagoog, üks eesti esimesi muusikaharidusega heliloojaid, Friedrich Aleksander Saebelmanni vend. Kunileid on Carl Robert Jakobsoni poolt antud heliloojanimi, mille all Saebelmann ongi saanud üldtuntuks.

Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel põhinevasse loomingusse toob kargust eesti rahvaviis ning rahvuslikku paatost Lydia Koidula, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jt. isamaaluule.

Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Muusikalise alghariduse ja klaverimänguoskuse andis talle isa. Saebelmann lõpetas Karksi kihelkonnakooli ja Valga Janis Cimze seminari, kus töötas pärast lõpetamist ka õpetajana (1868–1871). 1871–1873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatšinas ja Kolppanas, 1873. aastast kuni elu lõpuni töötas köster-organistina ja õpetajana Ukrainas, Poltaava saksa koguduse koolis.

Kunileidi esimesed ja ta kõige tuntumad laulud “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm” (mõlemad Lydia Koidula sõnadele) põhinevad soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud Tartus 1869. aastal toimunud I üldlaulupeo kavas. Kunileid oli ka I üldlaulupeo üks juhte.

© EMIK 2006

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).