Boris Kõrver

30.03.1917 Tallinn – 17.08.1994 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1944
Eesti Kinoliidu liige alates 1958

Helilooja Boris Kõrver on eesti suurim operetimeister ning arvukate levi- ja rahvalikke laulude autor.
Boris Kõrver lõpetas 1936. aastal Tallinnas erahumanitaargümnaasiumi, õppis klaverit 1932–1933 Tallinna Konservatooriumis Eva Noorma-Raudkatsi juures ja seejärel eraviisiliselt Artur Lemba juhendusel. 1937–1940 õppis Kõrver Tartu Ülikoolis majandusteadust. 1950. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Heino Elleri klassis. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Kõrver Nõukogude armeesse, hiljem kuulus ta Jaroslavlis Eesti Riiklikesse Kunstiansamblitesse; sealse džässorkestri repertuaar oli valdavalt tema loodud ja seatud.

Boris Kõrver mängis klaverit džässorkestris "Kuldne Seitse" (1938–1941 ja 1947–1950) ning Tallinna Noorte Maja orkestris (1944–1947). Ta töötas Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetiliste ainete õpetajana (1950–1952), Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpilli- ja estraadiorkestri dirigendina (1952–1953), oli Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja (1953–1966) ja esimees (1966–1974). Aastast 1974 tegutses vabakutselise heliloojana.

Boris Kõrveri loomingu põhiosa moodustab laululooming, koorimuusika ning 11 muusikali ja operetti. Ka on ta loonud muusikat filmidele (nt "Valgus Koordis", "Andruse õnn", "Tagahoovis"), sümfoonilist muusikat, sh Viiulikontsert (1951/1973) ning lastelaule ja -palu. Kõrveri muusika on rahvalik ja meloodiarohke, alatoonililt lüüriline, intiimne ja soe. Igihaljana on paljude lauljate repertuaaris püsinud tema laulud "Tallinn, mu Tallinn", "Kadriorg", "Küll sinust meri mehe teeb", "Põhjaranniku valss" jpt. Populaarseks on saanud ka laulud operettidest ("Kerjuse laul", "Põhja valge naine", "Vallutanud meeli operett") ja filmidest ("Tagasitulek", "Kaluri laul", "Kui õitseb sirel", "Oi, te poisid"). Tema laulud on võitnud auhindu loominguvõistlustel ning kõlanud üldlaulupidudel ("Mis mul öelda oma kallist", "Suveõhtul", "Tule matkama, pioneer!", "Õnnelik elu", "Turistide laul", "Noorte meremeeste laul" jt).

Boris Kõrverile on omistatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase (1955) ja Eesti NSV rahvakunstniku (1965) tiitel. Ta on saanud NSV Liidu riikliku preemia (1951), Nõukogude Eesti preemia (1949, 1950), Eesti NSV muusika aastapreemia (1975), Rahvaste Sõpruse ordeni (1977) ja Aleksandr Aleksandrovi nimelise hõbemedali (1976).

Kõrveri laululoomingust on ilmunud kogumikud (1961, 1965, 1967 (koorilaulud), 1977, 1987), tema operetiviisid on salvestatud kogumikplaadile "Vallutanud meeli operett" (Eesti Kaitseväe Orkester, 1999).

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).