Andres Uibo

16.04.1956 Kivi-Vigala
Eesti Interpreetide Liidu liige aastast 2000
Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2006

Organist Andres Uibo näol on tegemist silmapaistva muusikuga, kelle tegevus on Eesti kultuurimaastikku rikastanud juba aastaid. Ta on üks enim kontserte andvaid Eesti interpreete nii kodu- kui ka välismaal, hinnatud produtsent, pedagoog ja helilooja.

Andres Uibo alustas muusikaõpinguid oma isa juhendamisel, jätkates neid Pärnu Lastemuusikakoolis Vivian Taksi juures. Ajavahemikus 1971-1972 õppis Uibo Tallinna Muusikakeskkoolis Ada Kuuseoksa klaveriklassis. 1976. aastal lõpetas ta Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, kus tema juhendajateks olid Leelo Kõlar ja Ülev Saare. 1981. aastal lõpetas Uibo Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja oreli erialal Hugo Lepnurme oreliklassis, olles õppinud ka koorijuhtimist Lembit Verlini juures. 1988-1991 täiendas ta end Saksamaal Speyeris Leo Krämeri ja Soomes Ton Koopmani juures ning osales Hans Haselböcki, José Luis Gonzáles Urioli ja Luigi Celeghini meistrikursustel. 1992-1994 õppis Uibo Lübecki Linnavalitsuse stipendiaadina Lübecki Kõrgemas Muusikakoolis Hans Gebhardi juhendamisel.
Andres Uibo on osalenud erinevatel konkurssidel: Saksamaal Speyeri rahvusvahelisel organistide konkursil (1987), Budapestis Ferenc Liszti nimelisel rahvusvahelisel organistide konkursil ja mujal.

Alates 1981. aastast töötab Andres Uibo Niguliste kiriku organisti ning 1997. aastast Eesti Kontserdi produtsendina. Oreliõppejõuna on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötanud alates 1994. aastast ( 2005 professor). Tema õpilaste hulka kuuluvad Aare-Paul Lattik, Ulla Krigul, Tiia Tenno, Maris Kaufmann, Marelle Siitas, Pille Metsson, Jaanus Torrim, Erika Jefimova, Rein Kalmus jt.
1987. aastal pani Uibo aluse iga-aastasele Tallinna Rahvusvahelisele Orelifestivalile, olles ise selle kunstiliseks juhiks. Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival on kujunenud üheks maailma juhtivaimaks orelifestivaliks, kus on üles astunud 140 tipporganisti, nimekaid koore ja orkestreid. Alates 1998. aastast on Uibo heliloojatele Kappidele pühendatud Suure-Jaani muusikapäevade kunstiline juht. Ajavahemikus 2001-2004 oli Uibo Rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu esimees. Alates 1996. aastast on ta Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige ja 1999. aastast Eesti Orelisõprade Ühingu aseesimees. Lisaks on Uibo teinud palju Tallinna orelite korrastamiseks - töö Tallinna Toomkiriku orelifondi juures ja aseesimehena Tallinna Jaani kiriku oreli fondi juhatuses. Tema koostatud raamat „Eesti kirikuorelid“ (Eres, 1994) on pälvinud palju kiitust nii Eestis kui ka välismaal. Uibo on redigeerinud kõik Artur Kapi oreliteosed, mis kirjastus Eres koguteosena ka trükis avaldas.

1980. aastast on Andres Uibo andnud enam kui 1000 soolokontserti Baltimaades, Skandinaavias, endise NSVL-i olulisemates orelilinnades, Itaalias, Šveitsis, Poolas, Tšehhis, Monacos, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Hollandis ja Jaapanis. Tema repertuaar on äärmiselt lai ning mitmekesine. Uibo on olnud paljude Eesti heliloojate nagu Rudolf Tobias, Peeter Süda, Edgar Arro, Erkki-Sven Tüüri oreliteoste esmatutvustajaks kodu- ja välismaal.
Andres Uibo on teinud koostööd paljude eesti muusikutega ning esinenud erinevates koosseisudes. Ta on salvestanud Eesti Raadiole ja mänginud sisse 33 helikandjat, sealhulgas 12 soolo CD-d ning hulk salvestisi erinevate koosseisudega, näiteks CD-d koos Jüri Leiteniga (1994; 2003; 2007), Ain Vartsiga (1999; 2003) ja Heiki Mätlikuga (2005; 2007). 2006. aastal ilmus Uibo esimene autori-CD, millel ta esitab oma helitöid Riia toomkiriku orelil.

Heliloojana on Andres Uibo loonud teoseid erinevatele kammerkoosseisudele, koorimuusikat ja oreliteoseid. Teos „Then I saw...“ võitis uute heliteoste konkursil Tallinnas 2003. aastal esikoha ja publikupreemia. Tema helilooming on kõlanud mitmel pool Euroopas, Venemaal, Aasias ja Ameerikas.

Andres Uibo mitmekülgset tegevust on pärjatud paljude erinevate autasudega: Eesti Kultuurifondi aastapreemia (1990), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1995, 1999), Valgetähe medal (2001), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2006), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2006) ning Suure-Jaani valla aukodaniku tiitel (2010).

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).