Alo Põldmäe

22.05.1945 Tartu
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1971
Eesti Muusikateaduse Seltsi liige alates 1998

Alo Põldmäe on intiimse, lüürilise ja värvika väljenduslaadiga helilooja, kelle muusikas võib kohata huvitavaid tämbrileide, sooja meloodikat ja pidevat liikumisenergiat. Tema loomingu põhiosa moodustab instrumentaalkammermuusika, milles eriline tähelepanu kuulub puhkpillidele. Ta on loonud ka lavamuusikat, orkestriteoseid, laste- ja filmimuusikat. Sageli kasutanud oma aja kohta ebatavalisi koosseise – ta oli üks esimestest, kes tõi eesti muusikasse kitarriteosed, samuti on ta Eesti esimese oboe- ja löökpillikontserdi autor. Tema varasemad teosed on avangardismi mõjudega, hilisemad lihtsamad ja heakõlalised, mida tihti iseloomustab kestev süüvimine ühte seisundisse. Põldmäe loomingu läbivaks jooneks on loodusmuljed ja kõik eestilik (rahvaviis, ajalugu, eesti poeetide tekstid).

Alo Põldmäe lõpetas Tartu Muusikakooli oboe erialal Jaan Hargeli klassis (1964) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Heino Elleri õpilasena (1970). Aastail 1968–1970 töötas ta Eesti Raadio muusikasaadete toimetajana ja Eesti TV ja Raadio Sümfooniaorkestri oboemängijana, 1970–1972 Eesti Raadio arvutuskeskuse muusikakodeerijana ning 1972–1980 muusikatoimetajana stuudios "Tallinnfilm". 1980–1993 oli ta Eesti Heliloojate Liidu juhatuse vastutav sekretär ja aseesimees ning 1993–2009 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur ja muusikaosakonna juhataja. Lisaks on ta 2009. aastal loodud Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi idee autor ja asutaja, samuti selle juhatuse esimees (aastast 2011). Ta on laulnud ansamblis "Collage" ja Tallinna Kammerkooris.

Alates 1983. aastast on ta tegutsenud kompositsiooniõpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis, hiljem Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Nõmme Muusikakoolis ning 2009–2015 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. On olnud esimene loominguõpetaja paljudele praegustele Eesti väljapaistvatele tippheliloojatele: Tõnu Kõrvits, Helena Tulve, Mari Vihmand, Kristjan Kõrver, Ülo Krigul, Aare Kruusimäe, Liis Jürgens. Heliloomingu algõpetust on tema käe all saanud ligi 100 noort muusikut. Avaldanud hulgaliselt artikleid, teinud saatesarju Klassikaraadios, koostanud laulikuid, katalooge ja albumeid. Tema sulest on ilmunud kogumikud "Ludvig Juht ja tema kontrabass" (SP Muusikaprojekt 2003) ning Raimond Valgrest kõnelev „Mu kallis Niina!“ (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2010). 2016. aastal andis kirjastus SE&JS välja Alo Põldmäe koostatud albumi "Eesti klaver" eesti klaveritest ja klaverimeistritest.

Hulk tema helitöid on sündinud koostöös interpreetidega nagu Heiki Mätlik, Mati Kärmas, Jaan Õun, Lemmo Erendy, Kalle Randalu, Boris Björn Bagger, Heli Lääts, Villu Valdmaa, Tiiu Levald ja Tallinna Klaveriduo. Balletid on loodud tihedas koostöös lavastaja Ülo Vilimaaga, kammerooperite lavastajateks on olnud Arne Mikk, Toomas Hussar ja Hardi Volmer. Põldmäe tähtsamad välisesitused on kõlanud Soomes, Taanis ja Saksamaal.

Alo Põldmäe on saanud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia aastatepikkuse viljaka pedagoogilise tegevuse ja silmapaistva panuse eest muusikaajaloo uurimisse (2005) ja Heino Elleri nimelise muusikapreemia aastatepikkuse väljapaistva tegevuse eest Heino Elleri ja Eesti muusikapärandi hoidmisel ja tutvustamisel (2007). Põldmäe on pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi (2022). Tema teoseid on kirjastanud Edition 49, Eres ja SP Muusikaprojekt.

© EMIK 2008
Uuendatud oktoobris 2017

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).