Piret Rips-Laul

19.01.1965 Valga
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2004

Piret Rips-Laul on tänapäeva üks tuntumaid laste- ja noortelaulude autoreid. Paljud tema laulud on korduvalt kõlanud laste lauluvõistlustel ja laulupidudel ning jõudnud muusikaõpikutesse. Teise osa tema loomingust moodustab vaimulik koorimuusika – tegutsemine ka koorijuhina on ajendanud teda looma oma kollektiividele pidevalt uut repertuaari. Tema helikeelt iseloomustab meeldejääv ja kaasahaarav meloodia ning ergas rütmika, mis on tema lauludele toonud laia populaarsuse.

Piret Rips-Laul on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal 1983. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi Liina Jõksi klaveriklassis 1988. aastal. 2004. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal René Eespere juhendamisel ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala magistrantuuris.

Töötanud klaveriõpetajana Nõmme Lastemuusikakoolis (1988-1989) ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (1989-2000). Aastast 2003 töötab Rips-Laul muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastatel 2007-2008 ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikakoolis. 2000-2004 töötas Rips-Laul Tallinna Metodisti kirikus klaverisaatja ja koorijuhina, juhatades kammerkoori “Credo”, lasteansamblit “Lootus” ja Tallinna Gospelkoori. 2007. aastani oli Rips Tallinna Gospelkoori kunstiline juht, millele kirjutab siiani rohkelt uut gospelmuusikat ja -seadeid ning millega on välja andnud Eesti esimese gospelplaadi (“Plenty good room”, 2005).

Ta on kirjutanud üle saja laulu erinevatele kooriliikidele ja solistidele, neist arvukalt enda loodud tekstidele. 2002. aastal kõlas esmaettekandes tema muusikal “Esimesed jõulud”, 2004. aastal vokaalsümfooniline suurvorm “Stabat mater”, 2007. aastal kantaat “Hingedemaa kellad”. Tema üks enim esitatud koorilaul “Paradisi gloria” oli kohustuslik teos V vabariiklikul koolinoorte segakooride konkursil 2005. Lastekoorilaul “Ei tahagi minna” oli 2007. aasta Noorte laulupeo kavas. Poiste- ja meeskoorilaul “Isad ja pojad” ning segakoorilaul “Mehed ja naised” (tekst Heiki Vilep) kõlavad tellimusteostena 2009. aasta üldlaulupeol.

Oma loomingu eest on Piret Rips-Laul pälvinud mitmeid auhindu. Koorilaul “Emale” pälvis Eesti Meestelaulu Seltsi loomingukonkursi eripreemia poiste- ja klassikaliste segakooride kategoorias (2000); lastekoorilaulud “Kaunid teod” ja “Läheme” said ergutuspreemiad Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatud Laste-, poiste, ja mudilaskoori laulude konkursil (2002); “Hirmud” võitis ETV Lasteekraani Muusikastuudio korraldatud konkursil Lastelaul 2003 I koha, “Maasikamuusika” II koha; “Maasikamuusika” oli edukas ka rahvusvahelisel lastelaulude konkursil Soomes, Salos, pälvides III koha (2003); lastelaul “Olema peab politsei” märgiti ära Eesti Politseiameti korraldatud Politseiteemaliste lastelaulude konkursil (2003); “Uuesti” segakoorile võitis preemia Gustav Ernesaksa 95. sünniaastapäevale pühendatud kompositsioonivõistlusel (2003). 2005. aastal omistati Piret Ripsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi Stipendium.

Tema teoseid on kirjastatud Eestis, Saksamaal, Rootsis ja USAs ning salvestatud rohkem kui 30-le kogumikplaadile Eestis ja välisriikides.

Vaata ka: www.piretrips.ee

© EMIK 2008

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).