Miina Härma

09.02.1864 Raadi vald, Tartumaa – 16.11.1941 Tartu

Miina Härma on Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht. Muusikaalased algteadmised sai kodust ja Karl August Hermannilt, kellega tutvus teismeliseeas ''Vanemuise'' segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel. 1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ''Isamaa, õitse sa!''. 1883–1890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja fuugat (juhendaja Julius Ernst Christian Johannsen).

1890–1894 töötas Peterburis klaveriõpetaja ja koorijuhina ning asutas 1892 eesti lastekoori, juhatas ka Eesti Hariduse Seltsi koori. Aktiivne organist, esines Eestis, Peterburis, Inglismaal, Soomes, Saksamaal. 1894–1903 oli elupaigaks Tartu. 1894. aastal asutas segakoori (1920. aastast Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor), millest kujunes tollase Eesti kõrgeima tasemega kontsertkoor, kes esines ka väljaspool Eestit ning osales juba 1896. aasta üldlaulupeol. Trükis ilmusid ''Miina Hermanni Laulukoori kontsertlaulud'' (I-II, 1898), kuhu kuulusid ka Härma enda 15 laulu, sh. ''Tuljak''. 1895. aastast alates kogus Eesti läänerannikul rahvaviise, korraldas maakondades laulupäevi ja -pidusid. 1901–1902 esines ansamblistina, sageli koos sopran Aino Tammega. 1903–1915 elas Kroonlinnas, oli klaveriõpetaja ja organist, 1915. aastal naases Tartusse. 1917–1929 töötas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikaõpetajana, mis kannab 1964. aastast Miina Härma nime. Oli ''Eesti Muusika Kuukirja'' peatoimetaja ja ''Muusikalehe'' toimetuse liige, toetas 1919. aastal koos Juhan Aaviku ja Harald Laksbergiga Tartu Kõrgema Muusikakooli rajamist. Miina Härmat on valitud populaarse heliloomingu ja ühiskondliku aktiivsuse tõttu paljude kooride, seltside ja organisatsioonide auliikmeks. 1938 sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi, 1939. aasta kuulutati Härma-nimeliseks muusika-aastaks.

Loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, mille hulka kuuluvad laulumäng ''Murueide tütar'' (eesti esimene muusikaline lavateos), kantaat ''Kalev ja Linda'', üle 200 koorilaulu ja soololaulud. 1891. aastast alates on paljud Härma kooriteosed kuulunud üldlaulupidude kavva, soololaule on esitanud erinevate põlvkondade solistid. 1894–1928 avaldas Härma kümme koorilauluvalimikku, ilmus ''Laulmise õpetus koolidele''.

© EMIK 2010

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).