Eesti Rahvusmeeskoor

Eesti Rahvusmeeskoori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks Eesti NSV Riikliku Filharmoonia Meeskoori nime all (1953 Riiklik Akadeemiline Meeskoor, 1989 Eesti Rahvusmeeskoor), mis on täna teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori peadirigendina tegutses Ernesaks 1975. aastani ning jäi koori kunstilise juhi ametisse kuni oma surmani (1993). RAM-i on juhatanud mitmed tuntud koorijuhid, sealhulgas Olev Oja (1964–1991), Kuno Areng (1966–1990), Ants Üleoja (1991–1997), Ants Soots (1994–2005, 2008–2011) ning Kaspars Putninš (2005–2008). Hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja.

Nüüdseks on Eesti Rahvusmeeskoor andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Koor on esinenud 2005. aastal Läänemere Festivalil Stockholmis ja kultuurifestivalil „Eesti päevad Šotimaal”, 2007. aastal Jean Sibeliuse muusikale pühendatud festivalil Dortmundis, 2008. aastal Põhjamaade suurimal rahvusvahelisel festivalil Bergenis ning Swansea festivalil Wales'is.

Tänane Eesti Rahvusmeeskoor on kogu maailmas tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella koorimuusikat kui ka ligi 30 vokaalsümfoonilist suurteost sellistelt heliloojatelt nagu Johannes Brahms, Benjamin Britten, Jean Sibelius, Richard Wagner, Johann Sebastian Bach, Ludwig van Beethoven, Wolfgang Amadeus Mozart jt. Eesti heliloojate kõrval on koorile kirjutanud sellised maailmanimed nagu Dmitri Šostakovitš ja Gavin Bryars. Eesti Rahvusmeeskoor on tellinud teoseid Aare Kruusimäelt ("Väike jõulukantaat", "Saksofonimissa"), Tõnu Kõrvitsalt ("The Night Is Darkening Around Me"), Mirjam Tallylt ("2 pages, 122 Words on Music and Dance"), Andrew Poppy'lt (oratoorium "Something in the Air) ning koorile on pühendatud Tauno Aintsi teos "Võrratuid viise on Jumalat kiita". Samuti on RAM esmaesitanud Gustav Ernesaksa, Urmas Sisaski, Tauno Aintsi, Peeter Vähi, Aare Kruusimäe, Ester Mägi, Arvo Pärdi, Veljo Tormise, René Eespere, Erkki-Sven Tüüri, Raimo Kangro, Anti Marguste, Tõnis Kaumanni, Toivo Tulevi, Andres Uibo ja teiste eesti heliloojate teoseid.

Oratooriumide esitused on koori kokku viinud maailma kuulsaimate dirigentidega, nende seas Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klas, Gennadi Roždestvenski, Riccardo Muti, Paavo Berglund, Leif Segerstam, Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, aga ka Kristjan Järvi, Leo Krämer, Christoph Spering, Gintaras Rinkevicius, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Paul Mägi, Jüri Alperten, Vello Pähn, Tõnu Kaljuste, Nikolai Aleksejev jt. A cappella-kavadega on koori ees esinenud Lev Sivuhhin, Robert Sund, Josep Prats, Roman Toi, Chifuru Matsubara, Kaspars Putninš, Anatoli Grindenko, Lone Larsen, Timothy Brown, Vytautas Miškinis, Toomas Siitan, Jaan-Eik Tulve jpt.

Koor on esinenud teiste hulgas koos Rootsi Raadio Sümfooniaorkestri, Stockholmi Kuningliku Sümfooniaorkestri, Norrlandi Ooperi orkestri, Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestri, Göteborgi Sümfooniaorkestri, Tampere Linnaorkestri, Bergeni Filharmooniaorkestri ja BBC Walesi orkestriga. Samuti tehakse tihedalt koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Filharmoonia Kammerkoori, Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori, Tallinna Poistekoori ja tütarlastekooriga "Ellerhein".

Eesti Rahvusmeeskoor on plaadistanud muusikat firmadele Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia Records, CC n 'C, Forte, Alba Records, Virgin Classics jt. Olulisimad on näiteks Veljo Tormise loominguga välja antud viiest CD-st koosnev tsükkel (dirigent Ants Soots, Alba Records, 2007), Gustav Ernesaksa 100. sünnipäevaks valminud CD "Mu isamaa on minu arm" (dirigendid Kuno Areng, Gustav Ernesaks, Uno Järvela, Eri Klas, Olev Oja, Ants Soots ja Ants Üleoja, 2008), Gavin Bryarsi ja Toivo Tulevi loomingust koosnev CD "Silva Caledonia" (dirigent Kaspars Putninš, GB Records, 2008) ning Galina Grigorjeva loominguga CD "In Paradisum" (dirigent Mikk Üleoja, RAM 2014).

2004. aastal võitis Eesti Rahvusmeeskoor koorimuusika kategoorias Grammy-auhinna Jean Sibeliuse "Kantaatid" salvestuse eest (Virgin Classics, 2003). Koos RAMiga musitseerivad plaadil tütarlastekoor "Ellerhein", Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Paavo Järvi. Sama koosseisu poolt salvestatud plaat "Peer Gynt" Edvard Griegi teostega (Virgin Classics, 2005) valiti BBC Music Magazine'i poolt 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks.

Lisainfo: Eesti Rahvusmeeskoor

© EMIK 2010

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).