Aare-Paul Lattik

11.10.1970 Tallinn
Eesti Interpreetide Liidu liige

Aare-Paul Lattik on Eesti üks väljapaistvamaid organiste, kes oma mitmekesises repertuaaris on pühendunud eriti prantsuse orelimuusika interpretatsioonile.

Aare-Paul Lattik õppis 1988-1992 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis orelit Urmas Taniloo juures ja klaverit Ruth Ernstsoni juures. Samal ajal toimusid õpingud Tartu Ülikooli filoloogia teaduskonnas. Oreliõpinguid jätkas Lattik prof. Hugo Lepnurme ja Andres Uibo oreliklassis Eesti Muusikaakadeemias, kus lõpetas magistrantuuri 1999. Aastatel 1996-1999 täiendas ta end Prantsusmaal Lille’i konservatooriumis Notre-Dame’i katedraali titulaarorganisti prof. Philippe Lefebvre’i, Lyoni konservatooriumis prof. Louis Robilliard’i ja Saint-Gervais’ kiriku organisti prof. Aude Heurtematte’i juhendamisel ning õppis paralleelselt Pariisi Sorbonne’i ülikooli muusikateaduskonna magistrantuuris. Ta on osalenud Jean Boyer’, Olivier Latry, Francis Chapelet’, Bernhard Haasi ja teiste nimekate organistide meistrikursustel. Aare-Paul Lattik pälvis III koha rahvusvahelisel Mikael Tariverdievi nimelisel organistide konkursil (2005) ning on Eesti noorte interpreetide konkursi Con Brio laureaat (2000) ja Eesti Kultuurkapitali interpreedi stipendiumi laureaat (2006).

Lattik oli 2000-2008 Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku organist ja muusikaline juht ning töötab aastast 2006 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna. Ta on aastast 1999 Eesti Orelisõprade Ühingu esimees ning kuulub Eesti Interpreetide Liidu juhatusse alates 2006. Lattik on kirjutanud erinevaid muusikateemalisi artikleid ajakirjale „Muusika”, „Teater. Muusika. Kino” jt.

Aare-Paul Lattik on esinenud Eestimaa kõikides tähtsamates kontserdipaikades, osalenud paljudel festivalidel Eestis (Tallinna Rahvusvahelise Orelifestival, Eesti Muusika Päevad, Rapla Kirikumuusika Festival, Leigo Järvemuusika, Suure-Jaani Muusikafestival, Jazzkaar) ja välismaal, seal hulgas Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias (El Órgano en el Camino, El Sonido vivo), Poolas (Poznáni, Wolsztyni ja Lublini orelifestival), Itaalias (Lecce orelifestival), Lätis (Ars Baltica). Ta on andnud kontserte Skandinaavia maades ja Venemaal nii solistina kui ka erinevate ansamblite ja solistidega (Vox Clamantis, Eesti barokksolistid, Villu Veski, Pirjo Levandi, Margarita Voites, Mart Sander, Rein Rannap jt.).

Lattiku laias repertuaaris on eriline koht prantsuse orelimuusikal. Teda seob ka koostöö Eesti heliloojatega - ta on olnud mitmete Eesti heliloojate teoste esmaesitaja (Mart Siimer, Ester Mägi, Alo Põldmäe, Aare Kruusimäe, Helmut Rosenvald, Anti Marguste), talle on kirjutanud ja pühendanud oreliteoseid Jaan Rääts (“Pealkirjata pala nr. 3”), Mati Kuulberg (“CV”) ja Rauno Remme (“Voyage”).

Aare-Paul Lattikul on ilmunud sooloplaat eesti muusikaga “Estnische Orgellandschaft 2” (Eres, 1999), lisaks salvestanud eesti ja prantsuse muusikat koos Helen Tammestega CD-le “Estnische Orgellandschaft 1” (Eres, 1999) ja Arvo Pärdi orelimuusikat CD-le “Annum per annum” (Arion, 2002).

***

Esimene kontserdipool lõppes aga päris jõhkra kontrastiga, sest kuulamiseks-vaatamiseks tuli Ligeti oreliteos “Volumina” (1961). Vaatamiseks seetõttu, et oreli alla paigutatud ekraanilt oli võimalik jälgida Aare-Paul Lattiku võitlust oreliga – ning ta tuli välja võitjana. See esitus on tõeline Püha Jüri võitlus lohega ja audiovisuaalses kombinatsioonis tekitas kontserdil harva action movie’ elamuse. Esitus oli aga ka päris heaks käsiraamatuks orelist ning sellest, mis temaga peale hakata.
Toomas Velmet. Nüüd avanes NYYD Ensemble. - Sirp, 15.09.2006

Ning organist Aare-Paul Lattik näitas end Maurice Durufle’i (1902 – 1986) Sicilienne’i ettekandel hästi virtuoosse värvimeistrina, kelle interpretatsioonilised helimaalingud mõjusid ühtaegu nii kütkestavalt kui kummastavalt, ühtlasi võluvad oma salapärase koloriidiga nii ühtede kui teistena.
Igor Garšnek. Ühel vaimsuse lainel. - Sirp, 28.04.2006

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).