Lembit Veevo

16.12.1926 Tartu – 29.12.2000 Tallinn (maetud Tallinna Metsakalmistule)
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1961

Helilooja ja pikaajaline pedagoog on Eesti muusikasse jäänud eelkõige mõtliku ja süüviva koorimuusika loojana ning populaarsete levi- ja lastelaulude autorina.

Lembit Veevo lõpetas Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja koorijuhtimise erialal 1956. aastal Helvi Voore õpilasena ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal 1961. aastal Villem Kapi klassis.

Muusikateoreetiliste ainete õpetajana töötas ta 1956–1961 Tallinna Lastemuusikakoolis ja aastast 1960 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.

Kui Lembit Veevo varasemasse loomingusse kuuluvad teiste hulgas sümfooniline poeem "Varjud" ja viis vokaalsümfoonilist helitööd, siis hilisem loomeperiood näitab teda väikevormide meistrina. Peakohal on vokaalmuusika: koori- ja levilaulud. Koorimuusika pärlite hulka võib lugeda laulud nagu "Kadakad", "Õied", "Kui palju, palju päevi", "Õitsiline" jt. Tema laulud on kõlanud ka laulupidudel: "Minu hõimud" segakoorile (XX üldlaulupidu, 1985), "Suvine tuul" naiskoorile (XXV üldlaulupidu, 2009). Veevo arvukatest levilauludest tuntuim "Romanss", mis on olnud mitmete tuntud lauljate repertuaari põhivaras. Kuid ka "Lumesadu", "Kell tika-taka", "Eks sa ise tea", "Ei veel", "Mere kaldal", "Meresängi päike vajus" on leidnud tuntust. Mitmed koori- ja levilaulud on võitnud auhindu loominguvõistlustel. Lisaks on Veevo kirjutanud muusika seitsmele Kaljo Kiisa mängufilmile.

Soolopillidena on Veevo kasutanud omal ajal vähem traditsioonilisi instrumente nagu kitarr, akordion ja kannel. "Eksprompt" (1978) on teadaolevalt eesti esimene soolokitarripala. Eriline koht Veevo loomingus kuulub lastemuusikale – tema sulest on ilmunud populaarsed lastelaulud, mida esitatud "Entel-tentelist" "Laulukarussellini" ("Karulaane jenka", "Konnade kodu", "Minu vanaema").

Lembit Veevo loomingut iseloomustab intiimne väljenduslaad, tundlik ja peen. Tema imeliselt värvikas harmoonia näitab küll kargeid värve, küll džässilikke kõlasid. Oma mõtetele on ta andnud detailselt töödeldud kuju.

Tema laulud on ilmunud kahes autorikogumikus (1972, 1976).

© EMIK 2011

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).