31.10.1914 Tsitre küla, Kolga vald, Harjumaa – 15.02.1999 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1944

Helilooja, kirikumuusik ja pedagoog Hugo Lepnurm oli tuntud eelkõige kui Eesti 20. sajandi II poole märkimisväärseim organist. Heliloojana on ta loonud muusikat mitmes žanris, sh kirjutanud sümfoonilist, vokaalsümfoonilist, kammer- ja koorimuusikat. Vaimuliku kooriloomingu tähtsamaid teoseid on kantaadid "Lunastus Kristuses" (1955) ja "Jehoova rahvas" (1950). Tähtsal kohal eesti kirikumuusikakultuuris on ka tema koorilaulud ja –seaded, soololaulud, 32 koraalieelmängu orelile ja 4 koraalieelmängu tšellole jt. Hugo Lepnurm on kirjutanud ka orelialaseid ja muusikateaduslikke uurimusi.

Hugo Lepnurm omandas muusikalise hariduse Tallinna Konservatooriumis August Topmani oreliklassis (1928–1934) ning Artur Kapi kompositsiooniklassis (1932–1935). Oreli erialal täiendas ta end 1938–1939 Pariisis Ecole Normale de Musique’is organistide Marcel Dupré ja Joseph Gilles’i juures. Pedagoogitööd alustas Lepnurm 1936. aastal Tallinna Konservatooriumis oreli ja solfedžo, hiljem muusikateoreetiliste ainete ja muusikaajaloo õppejõuna. Aastatel 1941–1944 mobiliseeriti Lepnurm Nõukogude armee tööpataljoni Udmurtiasse, seejärel tuli osaleda Eesti NSV riiklikes kunstiansamblite töös Jaroslavlis. 1945. aastal sai temast Tallinna Konservatooriumi professor.

Aastatel 1950–1958 oli ta sunnitud usulise tegevuse pärast pedagoogitööst kõrvale jääma. Sel ajal tegutses ta orelikunstnikuna, kirikuorganistina, heliloojana ja Eesti Luteri kiriku konsistooriumi kirikumuusika osakonna juhatajana. Aastast 1958 kuni surmani oli ta seotud Eesti Muusikaakadeemiaga (1978. aastast professor-konsultant, aastast 1994. emeriitprofessor). Hugo Lepnurme käe all on hariduse omandanud enamik eesti organiste: Helen Tobias-Duesberg, Rolf Uusväli, Tiit Kiik, Urmas Taniloo, Andres Uibo, Toomas Trass, Ines Maidre, Kadri Ploompuu, Ene Salumäe, Piret Aidulo, Kristel Aer, Aare-Paul Lattik ja paljud teised. Tänu tema pidevale organistitegevusele on säilinud paljud Eesti orelid. Tema algatusel ja innukal osalemisel valmis plaadisari „Eesti orelid“, tänu millele korrastati palju pille Eesti kirikutes.

Hugo Lepnurm on pälvinud Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna (1994) ja Eesti Vabariigi kultuuriauhinna (1999). Aastal 2005. asutati Hugo Lepnurme Muusikaühing.

© EMIK 2010

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega.?Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).

EMIKi muusikapood

A Treasury of Estonian Music
Estonian Music
Urmas Lattikas. Kooritsükkel "Aja laulud"
Galina Grigorjeva. In paradisum

Kõrvits, Tõnu
Kreegi vihik, segakoorile ja keelpilliorkestrile
Grigorjeva, Galina
In Paradisum, segakoorile
Rannap, Rein
Klaverimuusika, klaverile
Kalluste, Tiit
Ratas, sooloinstrumendile ja akordionile